Postitatud: 02. jaanuar 2013, 02:55
Sain kah kahe kuu eest tuhkrupoisi omanikuks kellele oli juba enne nimi pandud, Loki. Kui ma ta sain oli ta kaheksa kuune ja sünnipäev on pätil 27.04.2012. Värvuselt on ta soobel ja ta on hetkel 51 cm (saba 19 cm ). Oma eelmisest kodust anti ta ära, sest omanikud olid noored ja kolisid soome. Koju jõudes avastasime imeliku halli värvi silma, õnneks ütles loomaarst, et kõik on korras. Oma uue koduga harjus Loki juba esimesel päeval , mängis ja mürgeldas. Ainult süles olla tahtiski kui ära väsis. Mõnes mõttes me isegi natuke kartsime ta iseloomu, osad tuhkrud hammustavad ju palju. Esimesest kohtumisest saadik pole ta kedagi hammustanud, kuid häda ta teeb poti kõrvale. Eks siis tuleb veel kannatust varuda ja õpetada seda veel. Toidan teda tuhkrutoiduga, vutimunade ja kanamaksaga. Piimatooted ja juur-ja köögiviljad jäävad meil nimekirjast välja. Talle meeldib korraks lauale pandud nõudest toitu minema viia, tuled tagasi ja näiteks kotlet on taldrikust kadunud 
. Tuhkur kardab päris palju külma, -5 kraadiga pole mõtet tuhkrut õue kiusama minna.Juhul, kui tuhkrupoiss peaks kaduma minema on ta ära kiibistatud. Tuhkur on meil kodus ainuke, seega ma tahtsin küsida, et kas Te teate kedagi või olete inimene kes elab Türi või Paide lähedal kellel on tuhkur ? Saaks tuhkrupoisile uue sõbra 
Väga vedanud selle pisikese pätiga!
Loki saabumist ootasin ma kolm kuud, sest see inimene kellelt me tahtsime tuhkrut osta, oli petis. No broneerisime tuhkru ära, ootasin esimese kuu, jõuab kauaoodatud päev kätte ja helistatakse ja öeldakse, et tuhkur on loovutamiseks veel liiga väike, ootasin teise kuu, kuu lõpus öeldi et sõidetakse ära ja alles kolme nädala pärast saab tuhkru Türile tuua. Selle kolme nädala pärast selgus, et tegu oligi pätiga, kuna mu õde ei ole suu peale kukkunud ja kui ta midagi arvab, ütleb ta selle kohe välja, piisas ainult küsimisest, et kas ta valetab ja, et mingeid tuhkrukutsigaid polegi olemas. Õde otsustas, et otsib mulle ruttu teise tuhkru, sest ta oli lubanud, et selle sama päeva õhtuks on mul tuhkur käes. Mulle ütles, et ta sai teada, et see mees oli petis ja, et me hakkaksime koos otsima kusagilt uut tuhkrut ja, et liiva võin ma juba ära osta. Kui ta oli hommikul teada saanud, et sealt kust me tahtsime tuhkrut ei saa, siis ta kirjutas sinna foorumisse, et see mees on petis. Selle sama päeva õhtuks oli ta juba leidnud uue tuhkru. No läks siis kiiresti koos transpordipuuriga kohale tuhkrut vaatama, kiiruga ei märganud seda silma(ülalpool mainitud). Istus siis rongi, ise samal ajal arvutis otsime koos tuhkruid mida võiks mulle kinkida. Ja siis kell 22.47 läheb uks lahti ja astub sisse mu õde koos mu emaga, alguses vaatasin , et õel on transpordipuur käes aga mulle ei jõudnud kohale, et seal võib ka keegi sees olla. No astub õde tuppa, keerab puuri ukse minu poole. Kohe kui nägin Lokit seal puuris, hakkasin mööda tuba ringi karglema. Kohe kui tuhkur lahti lasti, ma tegin talle pai, ise kuskil sügaval südames kartsin teda, natuke võõras oli. 5 minuti pärast oli hirm läinud aga üllatusest värisesin ja väljast tundus, et ma kardan. Kõik see reaktsioon sai ka videole. Seda õnnehetke kirjeldades ma värisen ja kõike seda õnnest, et ma sain oma elu esimese tuhkru kätte. Kuna ma ootasin teda kolm kuud, siis mul oli ka aega tuhkrute kohta palju lugeda ja videosid vaadata, kuid see ei tähenda seda, et ma tuhkrute kohta kõike tea, ma pean veel palju nende kohta õppida.
. Tuhkur kardab päris palju külma, -5 kraadiga pole mõtet tuhkrut õue kiusama minna.Juhul, kui tuhkrupoiss peaks kaduma minema on ta ära kiibistatud. Tuhkur on meil kodus ainuke, seega ma tahtsin küsida, et kas Te teate kedagi või olete inimene kes elab Türi või Paide lähedal kellel on tuhkur ? Saaks tuhkrupoisile uue sõbra Väga vedanud selle pisikese pätiga!
Loki saabumist ootasin ma kolm kuud, sest see inimene kellelt me tahtsime tuhkrut osta, oli petis. No broneerisime tuhkru ära, ootasin esimese kuu, jõuab kauaoodatud päev kätte ja helistatakse ja öeldakse, et tuhkur on loovutamiseks veel liiga väike, ootasin teise kuu, kuu lõpus öeldi et sõidetakse ära ja alles kolme nädala pärast saab tuhkru Türile tuua. Selle kolme nädala pärast selgus, et tegu oligi pätiga, kuna mu õde ei ole suu peale kukkunud ja kui ta midagi arvab, ütleb ta selle kohe välja, piisas ainult küsimisest, et kas ta valetab ja, et mingeid tuhkrukutsigaid polegi olemas. Õde otsustas, et otsib mulle ruttu teise tuhkru, sest ta oli lubanud, et selle sama päeva õhtuks on mul tuhkur käes. Mulle ütles, et ta sai teada, et see mees oli petis ja, et me hakkaksime koos otsima kusagilt uut tuhkrut ja, et liiva võin ma juba ära osta. Kui ta oli hommikul teada saanud, et sealt kust me tahtsime tuhkrut ei saa, siis ta kirjutas sinna foorumisse, et see mees on petis. Selle sama päeva õhtuks oli ta juba leidnud uue tuhkru. No läks siis kiiresti koos transpordipuuriga kohale tuhkrut vaatama, kiiruga ei märganud seda silma(ülalpool mainitud). Istus siis rongi, ise samal ajal arvutis otsime koos tuhkruid mida võiks mulle kinkida. Ja siis kell 22.47 läheb uks lahti ja astub sisse mu õde koos mu emaga, alguses vaatasin , et õel on transpordipuur käes aga mulle ei jõudnud kohale, et seal võib ka keegi sees olla. No astub õde tuppa, keerab puuri ukse minu poole. Kohe kui nägin Lokit seal puuris, hakkasin mööda tuba ringi karglema. Kohe kui tuhkur lahti lasti, ma tegin talle pai, ise kuskil sügaval südames kartsin teda, natuke võõras oli. 5 minuti pärast oli hirm läinud aga üllatusest värisesin ja väljast tundus, et ma kardan. Kõik see reaktsioon sai ka videole. Seda õnnehetke kirjeldades ma värisen ja kõike seda õnnest, et ma sain oma elu esimese tuhkru kätte. Kuna ma ootasin teda kolm kuud, siis mul oli ka aega tuhkrute kohta palju lugeda ja videosid vaadata, kuid see ei tähenda seda, et ma tuhkrute kohta kõike tea, ma pean veel palju nende kohta õppida.