Postitatud: 11. detsember 2011, 18:05
Noniinooniinoniinonii, taaskord oleme tagasi jõudnud Läti näituselt ja taaskord annan ülevaate:
Lätimaale hakkasime sõitma juba reede pealelõunal, aga kehvade ilmastikuolude tõttu jõudsime alles üheksaks kohale. Tõhud magasid terve tee. Hotelli jõudes lasin nad hotelli vannituppa lahti ja emaga koos puhastasime nende kõrvad ja lõikasime küüned. Meil juhtus Ferreliga ka selline väike õnnetus, et lõikasime üht küünt nati liiga agaralt ja vigastasime seda. Peale küüntepesu lasin vanni vee ja tuhkrud sisse. Ohhmuvaesed tipsud olid nii hädas seal mõlemad. Keegi lasi kohe aroomipahvaka õhku ja Mia otsustas ka väikse veekringli teha. Lasin siis selle vee ära ja uue peale. Tegin tõelise kiirpesu, sest nad mõlemad olid nii õnnetute nägudega seal ja mul hakkas nendest nii kahju. Siis hops-hops rätikusse kuivatama. Ferrel nühkis end edaspidi ja tagaspidi, aga Mia-Susanna, va snoob, ronis radika peale ja siis muudkui libistas end ühest radika otsast teise
Tegin ka neile parasiiditõrje ära (kuna seekord oli ravim süstlas, ilma nõelata ikka, siis juhtus meil nii, et ka väikseima vajutuse peale tuli sellest selline lörts ravimit välja 
) Kuna meile sattus selline väga külm vannituba ja kuna Ferrel oli mu peale natuke solvunud ka, et me peale nii pikka puuris istumist ka tema käpakest vigastasime, siis otsustas ta minu jaki põrandale tõmmata ja seal magada. Ööseks kolis ta küll tranportpuuri, aga Mia jäi radiaatori peale tuduma.
Hommikul sai tuhkrud kammiga üle tõmmatud ja kiirelt kodinad kokku pandud, et näitusekeskusesse minna. Kohalejõudes veendusime, et ruumi on vähe, aga vähemalt on soe mitte nagu eelmine aasta. Jäin tõhkudega registreerimisjärjekorda sel ajal kui vanemad puuri tõid (äitäh kallitele eestlastele, kes olid kell 8 kohale läinud ja meile ka kohakese jätnud!!). Meie ees oli mingi lätlane kel oli mingi probleem, nii palju kui aru sain oli mingi meditsiiniline asi tegemata või passi märkimata. Saime päris hea hulga minuteid oodata enne kui otsustati, et tuhkrud võivad ikka osaleda. Saime kätte oma kataloogi koos järjekorranumbritega ja ka 2 Hill's i toidupakikest, tõhkudel tehti kiibi- ja parasiiditõrjekontroll ja saimegi ilusti edasi. Paigutusime siis koos teiste eestlastega showruumi tagaosas (oii kui vähe ruumi selles ruumis oli, aga meie saime vist küll head kohad kui ventilatsioonitorud ära jätta). Natuke peale kümmet hakkaski hindamine pihta. Sel aastal oli neil väga huvitav hindamissüsteem. Nimelt hinnati erinevaid klasse korraga ja neljast kohtunikust hindas ühte tuhkrut vaid 2 kohtunikku. Oligi nii, et Mia-Susanna, kes oli alles 3 klassis pidi kohe Leedu kohtuniku juurde minema. Tibu ei tahtnud üldse oma kikusid näidata, aga üldiselt oli tä väga tubli ja nunnu ja ei hammustanud ka kedagi. Teiseks läks Mia-Susanna Tšehhi kohtuniku juurde ja oli taaskord väga ilus nagu ta mul ikka on
Kuna Mia-Susanna hinnati kiirhindamistehnikat kasutades suhteliselt näituse alguses ära. Siis oli meil selline vabaaeg, kus rääkisime eestlastega juttu ja väntsutasime üksteise tuhkruid. Hommikupoole oli meil probleemiks see, et näituseruumis oli umbne. Lõunaajal läksid paljud sööma ja ruum jäi kohe vaiksemaks. Lisaks pandi ventilaatorid tööle ja saime ka õhku. Aga varsti tekkis järgmine probleem. Olime juhuslikult sattunud sellisesse kohta saalis, kus oli neli ventilatsiooniauku järjest meie peade kohal ja mis puhusid meile väga agaralt seda jahedat õhku. Ehkki ma jõin hoolega teed, pole mul ikkagi täna häält. Tõhkudele tõmbasin paksu teki peale, et nad ei külmetuks. Peale vaheaega toimus ka sponsorite loterii ehk siis iga tuhkru kohta sai omanik ühe paberilipiku mille peale siis kirjutati tuhkru järjekorranumber. Seejärel tuli need viia loosikarpi ja võitjad said auhinnaks Totally Ferret maiused ja toidukarbi (meie tõhkudest oli Armani see õnnelik). Samal ajal jagati ka proovimiseks hiirepoegi. Mina ei hakkanud neid isegi võtma, sest minu tüüpidelt on isegi kana söömisega viimasel ajal raskusi (ilged pirtsutajad), aga postituvi (ja ka Angoora) võttis oma tüdrukutele ühe ja siis rõõmustas meid sellega, et hoidis teda terve päeva laua peal, sest "ta ei saa ju saata Deelit hindamisele kui tal soolikad suust paistavad." Varsti tuli ka Ferreli kord kohtunike juurde minna. Leedu kohtunik demonstreeris tõelist speedülevaatust. Tšehhi kohtunik uuris teda veidi kauem ja (ma natuke piilusin) võttis peale esikäppade uurimist küünte eest punkti maha. Aga üldiselt oli ka poiss väga mõnus, ma olin ta enne hindamist korralikult üles raputanud et ta seal kohtunike käes nagu vedel sült ei oleks. Ka Ferrel sai hinnatud ja nüüd ei jäänud meil üle muud kui oodata, sest põhjamaade kohtunikud tegid eriti põhjalikku tööd tõhkude hindamisel. Kui ka nemad said valmis hakkati punke arvutama ja võrdlusele kutsuma. Korra kutsuti Ferrel ka niisama vaatlusele ja kuulsin kui Tšehhi kohtunik ütles "So nice ferret" ("Nii kena tuhkur") Korra käisime Alli Mey-ga koos võrdlusel, kus siis kohtunikud pidid ütlema milline pastellvärvi tuhkur (ehk siis šampanja, šokolaad või kaneel) on kõige ilusam (sel aastal jagati ka värvuse parimaid karikaid). Kahjuks juhtus nii, et kuna mina ja Kätlin läksime oma tõhkudega sinna ise, siis Heleri ei saanud meid hinnata, sest ta teadis, et tõhud on tema kasvatusest. Järgmine kord on teada, et tõhud tuleb kellegi teise kätte sokutada kui selline olukord võib tekkida. Seejärel teatati ka sponsori 2 lemmikut tuhkrut ja nemad said paki toitu (auhinnad läksid Lätti). Peale piiiikapiika ootamist ja rohkeid võrdlusi jüudis lõpuks kätte see aeg mida ilmselt kõik selle postituse lugejad on oodanud, ehk siis peale seda pikka eellugu räägin ma lõpuks ka sellest, kuidas meil läks.
*trummipõrin*
Mia-Susanna sai:
Sandra Žakaite (Leedu) käest 92 punkti sajast. 2 punkti läks maha pea proportsioonidest, 1 hammaste eest ja 1 üldmulje eest. Keha puhul läks 1 punkt maha üldproportsioonide, 1 ribide ja selgroo ja 1 jalgade asendi eest. Kasuka kohta öeldi, et see on väga ilus!
Yasmine Puzmanova (Tšehhi) käest 98 punkti. 0,5 punkti läks maha saba eest (saba on "katki"), 1 punkt läks maha maski värvi eest ("not häve contrast" pole kontrasti) ja 0,5 punkti läks maha küünte eest ("short" lühikesed). Kommentaaridesse kirjutati "very good ferret" ("väga hea/tubli tuhkur").
Kokku sai Mia-Susanna 95 punkti ja ei tulnud ühelegi auhinnalisele kohale. Mina olen oma tibu üle üliuhke!!!
Ferrel sai:
Sandra Žakaite (Leedu) käest 96 punkti sajast. 1 punkt läks maha musklite (puudumise) eest, 1 keha üldmulje eest, 1 punkt läks maha kaalu eest (Ferrel on eelmise aastaga võrreldes umbes pool kilo kergem) ja 1 punkt läks maha üldise üldmulje eest. Kommentaaridesse kirjutas kohtunik nii: "Nice coat condition, good teeth, strong, could to have more muscles in his age." "Ilus kasukas, head hambad, tugev, oma ea kohta võiks olla rohkem muskleid"
Üllatav oli see, et Heleri ütles, et see kohtunik ei oskavat muud keelt peale vene keele ja siis meie saime sellise pika inglisekeelse kommentaari 
Yasmin Puzmanova (Tšehhi) käest saime 99 punkti. Ainuke punkt, mis meil maha läks oligi küünte eest. Kommentaaridesse kirjutas kohtunik: "Best of ferret" "Parim tuhkruist" (kui ma õigesti aru sain )
Kokku sai Ferrel 97,5 punkti ja oli oma klassis (male companion/ lõigatud isased) kolmandal kohal. Lisaks oli ta parim pastell!!!
Loomulikult olen oma poisu üle väga uhke. Saime endale 2 rosetikest, diplomid ja 2 karikat. Lisaks saime veel toidupakke, söögikausi, mingi lõhna eemaldava sprei, 2 postkaarti ja kiige.
Peale autasumist panime padavai minema ja koju jõudsime kell 3 öösel. Ise läksin magama, aga tuhkrutel lasin toas lahtiselt olla, sest nad kullakesed olid ju terve päeva puuris olnud.
Pilte ma näitusest ei teinud. Loodan, et postituvi paneb mõned pildid või näiteks lingi näituse teema alla üles Ehk viitsin Ferrelist mõne rosetipildi teha, aga kes mind ikka teab.
Virtuaalnäitusest ka natuke:
Ferreli kohta ütles Heleri nii: "Õige värvusega ja hea maskiga; keha võiks olla natukene pikem, muidu hea luustikuga ja tugevusega; hea tugev pea; saba ok; kõrvad natuke püstised."
Liisa ütles nii: "Pea on veidi terav. Silmad võiksid olla ümaramad. Kena mask. Värv võiks olla veidi ühtlasem. Pehme välimusega kasukas."
Päris naljakas on see, et Ferrel on mõlema kohtunikuga väga tihedalt seotud- Heleri juurest on ta pärit ja Lisa juures on tema isa.
Mia-Susanna ütles Heleri nii: Natuke liiga pika kujuga pea; suured silmad ja suured kõrvad: natuke lühikene keha; ilus tihe ja pikk karvastik ja kena värvus.
Ja Liisa ütles nii: Tõeliselt kena mask ja värvus. Pea kuju on veidi terav. Silmad on ilusad ja suured. Kõrvade paigutus on hea, aga need võiksid väiksemad olla.
Vott niimoodi läks siis meil sel korral. Järgmine aasta me ilmselt Lätti ei lähe (võibolla lasen tõhud kellegile kaasa sokutada, aga ma pole veel kindel ja aega on
) Järgmine näitus meil on veebruaris Tallinnas!
Saime ka Aileni ja Liisukaga tehtud pildid kätte ja kui ma laisu pole, siis panen varsti mõne siia ka.
Lätimaale hakkasime sõitma juba reede pealelõunal, aga kehvade ilmastikuolude tõttu jõudsime alles üheksaks kohale. Tõhud magasid terve tee. Hotelli jõudes lasin nad hotelli vannituppa lahti ja emaga koos puhastasime nende kõrvad ja lõikasime küüned. Meil juhtus Ferreliga ka selline väike õnnetus, et lõikasime üht küünt nati liiga agaralt ja vigastasime seda. Peale küüntepesu lasin vanni vee ja tuhkrud sisse. Ohhmuvaesed tipsud olid nii hädas seal mõlemad. Keegi lasi kohe aroomipahvaka õhku ja Mia otsustas ka väikse veekringli teha. Lasin siis selle vee ära ja uue peale. Tegin tõelise kiirpesu, sest nad mõlemad olid nii õnnetute nägudega seal ja mul hakkas nendest nii kahju. Siis hops-hops rätikusse kuivatama. Ferrel nühkis end edaspidi ja tagaspidi, aga Mia-Susanna, va snoob, ronis radika peale ja siis muudkui libistas end ühest radika otsast teise
Tegin ka neile parasiiditõrje ära (kuna seekord oli ravim süstlas, ilma nõelata ikka, siis juhtus meil nii, et ka väikseima vajutuse peale tuli sellest selline lörts ravimit välja ) Kuna meile sattus selline väga külm vannituba ja kuna Ferrel oli mu peale natuke solvunud ka, et me peale nii pikka puuris istumist ka tema käpakest vigastasime, siis otsustas ta minu jaki põrandale tõmmata ja seal magada. Ööseks kolis ta küll tranportpuuri, aga Mia jäi radiaatori peale tuduma.Hommikul sai tuhkrud kammiga üle tõmmatud ja kiirelt kodinad kokku pandud, et näitusekeskusesse minna. Kohalejõudes veendusime, et ruumi on vähe, aga vähemalt on soe mitte nagu eelmine aasta. Jäin tõhkudega registreerimisjärjekorda sel ajal kui vanemad puuri tõid (äitäh kallitele eestlastele, kes olid kell 8 kohale läinud ja meile ka kohakese jätnud!!). Meie ees oli mingi lätlane kel oli mingi probleem, nii palju kui aru sain oli mingi meditsiiniline asi tegemata või passi märkimata. Saime päris hea hulga minuteid oodata enne kui otsustati, et tuhkrud võivad ikka osaleda. Saime kätte oma kataloogi koos järjekorranumbritega ja ka 2 Hill's i toidupakikest, tõhkudel tehti kiibi- ja parasiiditõrjekontroll ja saimegi ilusti edasi. Paigutusime siis koos teiste eestlastega showruumi tagaosas (oii kui vähe ruumi selles ruumis oli, aga meie saime vist küll head kohad kui ventilatsioonitorud ära jätta). Natuke peale kümmet hakkaski hindamine pihta. Sel aastal oli neil väga huvitav hindamissüsteem. Nimelt hinnati erinevaid klasse korraga ja neljast kohtunikust hindas ühte tuhkrut vaid 2 kohtunikku. Oligi nii, et Mia-Susanna, kes oli alles 3 klassis pidi kohe Leedu kohtuniku juurde minema. Tibu ei tahtnud üldse oma kikusid näidata, aga üldiselt oli tä väga tubli ja nunnu ja ei hammustanud ka kedagi. Teiseks läks Mia-Susanna Tšehhi kohtuniku juurde ja oli taaskord väga ilus nagu ta mul ikka on
Kuna Mia-Susanna hinnati kiirhindamistehnikat kasutades suhteliselt näituse alguses ära. Siis oli meil selline vabaaeg, kus rääkisime eestlastega juttu ja väntsutasime üksteise tuhkruid. Hommikupoole oli meil probleemiks see, et näituseruumis oli umbne. Lõunaajal läksid paljud sööma ja ruum jäi kohe vaiksemaks. Lisaks pandi ventilaatorid tööle ja saime ka õhku. Aga varsti tekkis järgmine probleem. Olime juhuslikult sattunud sellisesse kohta saalis, kus oli neli ventilatsiooniauku järjest meie peade kohal ja mis puhusid meile väga agaralt seda jahedat õhku. Ehkki ma jõin hoolega teed, pole mul ikkagi täna häält. Tõhkudele tõmbasin paksu teki peale, et nad ei külmetuks. Peale vaheaega toimus ka sponsorite loterii ehk siis iga tuhkru kohta sai omanik ühe paberilipiku mille peale siis kirjutati tuhkru järjekorranumber. Seejärel tuli need viia loosikarpi ja võitjad said auhinnaks Totally Ferret maiused ja toidukarbi (meie tõhkudest oli Armani see õnnelik). Samal ajal jagati ka proovimiseks hiirepoegi. Mina ei hakkanud neid isegi võtma, sest minu tüüpidelt on isegi kana söömisega viimasel ajal raskusi (ilged pirtsutajad), aga postituvi (ja ka Angoora) võttis oma tüdrukutele ühe ja siis rõõmustas meid sellega, et hoidis teda terve päeva laua peal, sest "ta ei saa ju saata Deelit hindamisele kui tal soolikad suust paistavad." Varsti tuli ka Ferreli kord kohtunike juurde minna. Leedu kohtunik demonstreeris tõelist speedülevaatust. Tšehhi kohtunik uuris teda veidi kauem ja (ma natuke piilusin) võttis peale esikäppade uurimist küünte eest punkti maha. Aga üldiselt oli ka poiss väga mõnus, ma olin ta enne hindamist korralikult üles raputanud et ta seal kohtunike käes nagu vedel sült ei oleks. Ka Ferrel sai hinnatud ja nüüd ei jäänud meil üle muud kui oodata, sest põhjamaade kohtunikud tegid eriti põhjalikku tööd tõhkude hindamisel. Kui ka nemad said valmis hakkati punke arvutama ja võrdlusele kutsuma. Korra kutsuti Ferrel ka niisama vaatlusele ja kuulsin kui Tšehhi kohtunik ütles "So nice ferret" ("Nii kena tuhkur") Korra käisime Alli Mey-ga koos võrdlusel, kus siis kohtunikud pidid ütlema milline pastellvärvi tuhkur (ehk siis šampanja, šokolaad või kaneel) on kõige ilusam (sel aastal jagati ka värvuse parimaid karikaid). Kahjuks juhtus nii, et kuna mina ja Kätlin läksime oma tõhkudega sinna ise, siis Heleri ei saanud meid hinnata, sest ta teadis, et tõhud on tema kasvatusest. Järgmine kord on teada, et tõhud tuleb kellegi teise kätte sokutada kui selline olukord võib tekkida. Seejärel teatati ka sponsori 2 lemmikut tuhkrut ja nemad said paki toitu (auhinnad läksid Lätti). Peale piiiikapiika ootamist ja rohkeid võrdlusi jüudis lõpuks kätte see aeg mida ilmselt kõik selle postituse lugejad on oodanud, ehk siis peale seda pikka eellugu räägin ma lõpuks ka sellest, kuidas meil läks.*trummipõrin*
Mia-Susanna sai:
Sandra Žakaite (Leedu) käest 92 punkti sajast. 2 punkti läks maha pea proportsioonidest, 1 hammaste eest ja 1 üldmulje eest. Keha puhul läks 1 punkt maha üldproportsioonide, 1 ribide ja selgroo ja 1 jalgade asendi eest. Kasuka kohta öeldi, et see on väga ilus!
Yasmine Puzmanova (Tšehhi) käest 98 punkti. 0,5 punkti läks maha saba eest (saba on "katki"), 1 punkt läks maha maski värvi eest ("not häve contrast" pole kontrasti) ja 0,5 punkti läks maha küünte eest ("short" lühikesed). Kommentaaridesse kirjutati "very good ferret" ("väga hea/tubli tuhkur").
Kokku sai Mia-Susanna 95 punkti ja ei tulnud ühelegi auhinnalisele kohale. Mina olen oma tibu üle üliuhke!!!
Ferrel sai:
Sandra Žakaite (Leedu) käest 96 punkti sajast. 1 punkt läks maha musklite (puudumise) eest, 1 keha üldmulje eest, 1 punkt läks maha kaalu eest (Ferrel on eelmise aastaga võrreldes umbes pool kilo kergem) ja 1 punkt läks maha üldise üldmulje eest. Kommentaaridesse kirjutas kohtunik nii: "Nice coat condition, good teeth, strong, could to have more muscles in his age." "Ilus kasukas, head hambad, tugev, oma ea kohta võiks olla rohkem muskleid"
Üllatav oli see, et Heleri ütles, et see kohtunik ei oskavat muud keelt peale vene keele ja siis meie saime sellise pika inglisekeelse kommentaari Yasmin Puzmanova (Tšehhi) käest saime 99 punkti. Ainuke punkt, mis meil maha läks oligi küünte eest. Kommentaaridesse kirjutas kohtunik: "Best of ferret" "Parim tuhkruist" (kui ma õigesti aru sain
)Kokku sai Ferrel 97,5 punkti ja oli oma klassis (male companion/ lõigatud isased) kolmandal kohal. Lisaks oli ta parim pastell!!!
Loomulikult olen oma poisu üle väga uhke. Saime endale 2 rosetikest, diplomid ja 2 karikat. Lisaks saime veel toidupakke, söögikausi, mingi lõhna eemaldava sprei, 2 postkaarti ja kiige.Peale autasumist panime padavai minema ja koju jõudsime kell 3 öösel. Ise läksin magama, aga tuhkrutel lasin toas lahtiselt olla, sest nad kullakesed olid ju terve päeva puuris olnud.
Pilte ma näitusest ei teinud. Loodan, et postituvi paneb mõned pildid või näiteks lingi näituse teema alla üles
Ehk viitsin Ferrelist mõne rosetipildi teha, aga kes mind ikka teab.Virtuaalnäitusest ka natuke:
Ferreli kohta ütles Heleri nii: "Õige värvusega ja hea maskiga; keha võiks olla natukene pikem, muidu hea luustikuga ja tugevusega; hea tugev pea; saba ok; kõrvad natuke püstised."
Liisa ütles nii: "Pea on veidi terav. Silmad võiksid olla ümaramad. Kena mask. Värv võiks olla veidi ühtlasem. Pehme välimusega kasukas."
Päris naljakas on see, et Ferrel on mõlema kohtunikuga väga tihedalt seotud- Heleri juurest on ta pärit ja Lisa juures on tema isa.
Mia-Susanna ütles Heleri nii: Natuke liiga pika kujuga pea; suured silmad ja suured kõrvad: natuke lühikene keha; ilus tihe ja pikk karvastik ja kena värvus.
Ja Liisa ütles nii: Tõeliselt kena mask ja värvus. Pea kuju on veidi terav. Silmad on ilusad ja suured. Kõrvade paigutus on hea, aga need võiksid väiksemad olla.
Vott niimoodi läks siis meil sel korral. Järgmine aasta me ilmselt Lätti ei lähe (võibolla lasen tõhud kellegile kaasa sokutada, aga ma pole veel kindel ja aega on
) Järgmine näitus meil on veebruaris Tallinnas!Saime ka Aileni ja Liisukaga tehtud pildid kätte ja kui ma laisu pole, siis panen varsti mõne siia ka.