Postitatud: 12. september 2008, 15:09
Jehuuuuuuuuu
Käisin täna Tinkerbeliga kliinikus, ise jätsin teised kolm pätti lahti( süda tagus nii et jube-ei tea ju mis seis kodus on). Tagasitulles avastasin esikust: kõik magasid kolmeksi pesas. Oleksin õnnest peaaegu minestanud, kuna fotokas oli teises toas siis kahjuks pilti ei õnnestunud saada(tõestusmaterjaal). Nii et nüüd koguaeg fotokas kaasas. Ülimalt armas vaatepilt oli
-siiani ei suuda uskuda. Vahepeal hakkasin juba 4 looma pidamises kahtlema, et äkki ma ikkagi ei suuda neid lepitada. Aga nüüd tunnen Coco üle äärmiselt suurt UHKUST ja mustad mõtted on peast pühitud. Üritan nüüd veel Tinkut ja Cocot omavahel lepitada, tean see nõuab aega ja kannatust-tänu tänasele vaatepildile mul seda jagub.
Äärmisalt kumaline on mul Nässu. Kui neiu meile saabus siis oli talle seltsiliseks rottineiu Südameke. Kahjuks lahkus ta meie seast vikerkaare taha... Peale seda olen tähelepannud, et Nässu selline teistsugune-kurb, kiuslik, õnnetu, teeb meeletult pahandust ja sõna ei kuula. Kardan et igatsus. Sest nad said tõesti hästi läbi (alati olime ka kohal kui nad koos olid). Ei olnud mingit sellist asja, et üks oli saak ja teine kütt. Kuigi looduses asjad just vastupidi. Aga jah arvan, et Nässul lein...
Muiudu läheb meil hästi, Tinkerbel paraneb ilusasti, söövad uustulnukad juba peaaegu kõike-vutimuna ja liha. Eriti hädas olen siis kui teen omale pizzat ja pean korraks ära minema. Tagasitulles on tühi taldrik ees ja pizza kuhugi ära jooksnud.Suured tänud Vernalile
. Meeletult armsad kaabakad mul kodus, ilma nendeta ma ei kujutaks oma elu ettegi...
Käisin täna Tinkerbeliga kliinikus, ise jätsin teised kolm pätti lahti( süda tagus nii et jube-ei tea ju mis seis kodus on). Tagasitulles avastasin esikust: kõik magasid kolmeksi pesas. Oleksin õnnest peaaegu minestanud, kuna fotokas oli teises toas siis kahjuks pilti ei õnnestunud saada(tõestusmaterjaal). Nii et nüüd koguaeg fotokas kaasas. Ülimalt armas vaatepilt oli
-siiani ei suuda uskuda. Vahepeal hakkasin juba 4 looma pidamises kahtlema, et äkki ma ikkagi ei suuda neid lepitada. Aga nüüd tunnen Coco üle äärmiselt suurt UHKUST ja mustad mõtted on peast pühitud. Üritan nüüd veel Tinkut ja Cocot omavahel lepitada, tean see nõuab aega ja kannatust-tänu tänasele vaatepildile mul seda jagub.Äärmisalt kumaline on mul Nässu. Kui neiu meile saabus siis oli talle seltsiliseks rottineiu Südameke. Kahjuks lahkus ta meie seast vikerkaare taha... Peale seda olen tähelepannud, et Nässu selline teistsugune-kurb, kiuslik, õnnetu, teeb meeletult pahandust ja sõna ei kuula. Kardan et igatsus. Sest nad said tõesti hästi läbi (alati olime ka kohal kui nad koos olid). Ei olnud mingit sellist asja, et üks oli saak ja teine kütt. Kuigi looduses asjad just vastupidi. Aga jah arvan, et Nässul lein...
Muiudu läheb meil hästi, Tinkerbel paraneb ilusasti, söövad uustulnukad juba peaaegu kõike-vutimuna ja liha. Eriti hädas olen siis kui teen omale pizzat ja pean korraks ära minema. Tagasitulles on tühi taldrik ees ja pizza kuhugi ära jooksnud.Suured tänud Vernalile
. Meeletult armsad kaabakad mul kodus, ilma nendeta ma ei kujutaks oma elu ettegi...