Postitatud: 01. juuli 2005, 09:23
No kuulge...kas te tõesti arvate, et teil on kolm päeva tuhkur olnud ja juba on ta nii tubli, et muudkui aga jookseb iga kord liivakasti ja õiendab asja korralikult ära. Need on lapsed..ja alles päris pisikesed...veel aasta pärast olete te sunnitud vahel loigukesi pühkima ja junni koristama, sest ka suurematel juhtub. Natuke naiivne arvata, et väiksekesed kohe tip-top korralikud on. Sellega peab lihtsalt toime tulema, peab olema aega, et märgata, millal tuhkur ärkab, millal sööb, et saaks jaole, kui häda võiks hakata tulema. AEGA on vaja ja natuke õpetust ka. Kui näen, et meie pisike hakkab nurka taganema, siis vaatan, et kiiresti järele saan ja ta õigel ajal kasti tõstan. Kui ei õnnestu, siis istume koos pisikesega junni juurde maha ja arutame asja. Suurema treenisime väga hästi välja sõnaga "EI". Kui juba kaugelt röögatada, et "ei tee", siis mõtles ta tihtipeale ümber ja jooksis nurga poole. Pisikesega samamoodi...hoian teda loigu ääres ja räägin, et "ei tee siia"...selle juures on aga see nipp, et tuhkrutele ei avalda see mitte mingit mõju, kui temaga riielda hiljem. Juba minuti pärast on tema ammu unustanud, et midagi halvasti läks ning ei saa enam aru, mille eest temaga riieldakse. Teda peab teolt tabama. Loodetavasti saame oma pisikesega sama hästi hakkama kui suurega. Esimesega õnnestus kõik hästi. Pisike on aga võrreldes suurega palju tublim olnud oma vanuse kohta..naisterahva asi 