Postitatud: 25. juuli 2010, 10:56
Postitas nuff
Ma sain Tixi ühelt inimeselt, kellel oli algul 2 oravat. Ta ostis isase ja emase orava, aga hiljem selgus, et mõlemad olid emased. Vöötoravad läksid kohutavalt kiskuma. Teine orav, kes oli tegelikult suurem pureleja, langes stressi ja suri kahjuks ära (loobus ilmselt toidust ja veest- pererahvas arvas, et ta käib öösel söömas, ju siis ei käinud).

Lunisin Tixi omale :-) Ma saingi ta algul nö proovimiseks, et kui sobib teisega, jääb mulle. Ta on inimesega väga sõbralik. Kutsumise peale jookseb juurde. Kangutab nina ja käppadega kinnise pihu lahti ja tõmbab pihust leitud seemned põske nagu tolmuimeja. Kui ta toas jookseb, siis vahepeal tuleb krabinal mööda jalga üles, ronib töölauale ja tuhnib sellel ringi. Kui lauasahtli avan, siis poeb kohe sahtlisse ja tuuseldab sahtlis olevad asjad sassi. Kui kätega midagi toimetada, siis tema on kohe ninaipdi ligi ja topib oma nina pihku - lootes ilmselt head-paremat nosimist saada. Jookseb mööda inimest ringi. Surub kõhu vastu ja hoiab jalad hästi harkis, nagu lendorav inimese küljes. Väga julge ja väga suure isuga on. Puhtust hoiab (wc-kombed on head). Rattas ei jookse. Nüüd palavate päevadega on ta veidi alla võtnud (sööb rohkem marju, puuvilju ja jogurtit). Kui ma ta sain, siis ta oli nii raske, et ei jaksanud kaua puurivõre küljes rippuda, kukkus prantsaki maha. Miks ta nii priske oli, seda ei tea, toit oli tal nagu oravatoit ikka. Need musklid on pigem rasvavoldid, mitte põkilihased, tema jõusaalitrenn seisneb mälumises. :-D