Postitatud: 23. veebruar 2010, 23:23
Nii vahva pilt, kuidas ta seal peal magab. Kui meil seda üritataks, siis ratas ilmselt pööraks end ringi. 
Väljasaamisega on jah see jama, et tihtipeale ei taha nad tagasi minna, ja kui neid kätte on vaja saada siis mõnikord võtab see jaht päris võhma välja.
Kinnipüüdmisel aitas minul veeprits, tulistasin ühe korra ja siis oli ta enda kuvatamisega nii ametis, et sain ta fliistekiga kinni püüda. Aga väga arga oravat, kes esimesi kordi väljas, pole mõistlik piserdada, see lihtsalt hirmutab ta ära, ning siis on võimalik et ta varjub kuhugi ja ei tule tükk aega välja.
Vahepeal ma panin sinna otstesse ka need jublakad, mis laualinadele mõnikord pannakse, et need tuulise ilmaga laua küljes püsiks. Tekk oli siis nagu kalavõrk, aga püüdsin ta päris kähku kinni.
Kui sa teda endaga harjutad, siis enne puurist välja laskmist paku talle miskit näksida. Siis ta usaldab su kätt rohkem. Kui sa teda silitad, siis algul näpuotsaga, kui kohe peoga peale lähed, siis ta võib karta et sa haarad temast kinni ja teed ei tea mis koledusi.
Minu omasid väljas olles maius eriti ei huvita, kui ma neile seda õla peal pakun siis tavaliselt põlatakse ära. Seega see mandlilaastu trikk ei pruugi alati toimida.
Aga proovida on kasulik, eks iga orav erinev, kes tahab rohkem süüa ja kes tahab lihtsalt ringi kimada.
Mõnikord kui ma tuppa torman, ehmatavad nad algul ära, aga ma olen harjunud neile iga kord "hei!" hüüdma ja nüüd nad juba selle järgi vist mõistavad, kes tuppa tuleb.
Näiteks, kui mu ema juhtub tulema, lidub isane kohe majja ja emane hakkab oma kongitrelle närima, uustulnuk ju kogenematu, ei tea tea kui raske üht vabaduses vöödikut tagasi puuri pista on.
Minul jookseb ka ainult üks rattas (emane), teine vahest ainult kükitab või sööb seal all. Muidugi, kui juba ükskord jooksma hakatakse, tuleb uus lebotamispaik leida.
Ega jah, vöötoravatega sõbraks saamine võtab kauem, mind ka veel isane täiesti ei usalda ja isegi emane, kes üldiselt kartmatu sõjasangar on, vehib vahest oma sabaga ja jõllitab oma sõstrasilmadega, et mine tea, äkki mul seekord ikkagi midagi kahtlast plaanis.
Edu teile!
Väljasaamisega on jah see jama, et tihtipeale ei taha nad tagasi minna, ja kui neid kätte on vaja saada siis mõnikord võtab see jaht päris võhma välja.
Kinnipüüdmisel aitas minul veeprits, tulistasin ühe korra ja siis oli ta enda kuvatamisega nii ametis, et sain ta fliistekiga kinni püüda. Aga väga arga oravat, kes esimesi kordi väljas, pole mõistlik piserdada, see lihtsalt hirmutab ta ära, ning siis on võimalik et ta varjub kuhugi ja ei tule tükk aega välja.
Vahepeal ma panin sinna otstesse ka need jublakad, mis laualinadele mõnikord pannakse, et need tuulise ilmaga laua küljes püsiks. Tekk oli siis nagu kalavõrk, aga püüdsin ta päris kähku kinni.
Kui sa teda endaga harjutad, siis enne puurist välja laskmist paku talle miskit näksida. Siis ta usaldab su kätt rohkem. Kui sa teda silitad, siis algul näpuotsaga, kui kohe peoga peale lähed, siis ta võib karta et sa haarad temast kinni ja teed ei tea mis koledusi.
Minu omasid väljas olles maius eriti ei huvita, kui ma neile seda õla peal pakun siis tavaliselt põlatakse ära. Seega see mandlilaastu trikk ei pruugi alati toimida.
Aga proovida on kasulik, eks iga orav erinev, kes tahab rohkem süüa ja kes tahab lihtsalt ringi kimada.Mõnikord kui ma tuppa torman, ehmatavad nad algul ära, aga ma olen harjunud neile iga kord "hei!" hüüdma ja nüüd nad juba selle järgi vist mõistavad, kes tuppa tuleb.
Näiteks, kui mu ema juhtub tulema, lidub isane kohe majja ja emane hakkab oma kongitrelle närima, uustulnuk ju kogenematu, ei tea tea kui raske üht vabaduses vöödikut tagasi puuri pista on.
Minul jookseb ka ainult üks rattas (emane), teine vahest ainult kükitab või sööb seal all. Muidugi, kui juba ükskord jooksma hakatakse, tuleb uus lebotamispaik leida.
Ega jah, vöötoravatega sõbraks saamine võtab kauem, mind ka veel isane täiesti ei usalda ja isegi emane, kes üldiselt kartmatu sõjasangar on, vehib vahest oma sabaga ja jõllitab oma sõstrasilmadega, et mine tea, äkki mul seekord ikkagi midagi kahtlast plaanis.
Edu teile!