Postitatud: 23. veebruar 2010, 20:13
Ruudu jooksulugu oli päris naljakas 
Triibu on ju täitsa julge juba, kui käest pähklit võtma tuleb.
Minu Nax hakkas julgeks tänu sellele, et mööda inimese kätt ronimata lihtsalt puurist välja ei saanud. Liigutused pidid olema väga aeglased. Lisaks avastas ta varruka, kuhu hakkas sisse pugema. Siis rändaski varrukas edasi tagasi - õlani ja puuri. Enam ta varrukasse ei kipu, tuleb kohe käe peale ja jookseb õlgadele või ronib pähe istuma. Loomulikult üritab ta ka maha pääseda, aga ma olen seda võimalikult kaua takistanud. Panen pihud ette ja suunan üles tagasi, kui ta ülevalt poolt jalgade külge hakkab ronima. Kõrgelt ta alla ei hüppa. Triibu näib sul ikka julge orav olevat. Proovi talle anda vabadust sedasi, et puurist välja saamiseks peab ta su käe pealt läbi tulema. Pane mandlilaastud käe peale: 1 pihu peale, üks randme peale, 1 käe varre peale. Nendega peaks saama iga orava ära osta.
Kui ta paljast kätt kardab, siis tõmba varrukas pikaks, et kätt näha ei oleks ja suuna puuri ukse pealt tema poole. Ruudu julguse treenimiseks tuleks temale samuti näpu vahelt mandlilaaste (vmt) pakkuda ning kui ta seda sööb, siis sõrmega külje pealt õrnalt silitada. Kuna vöötoravad on üsna pika elueaga, siis pool koosoldud aastat on üsna lühike aeg. Jõuate harjuda
Viimasel pildil tundub paremal pool olevat jooksuratas. Sellele jooksurattale oleks soovitav panna mingi paksem kangas ümber - põimida läbi (üle ühe traadi). Siis on parem joosta ja on ohutu ka. Vana froteerätik näiteks ajab asja ära või mõni paksem villane kangas.
Nagu SIIN (link) on tehtud.
Pilt pärineb teemast Jooksurattast.
Muudatused: parandasin paar kirjaviga.
Triibu on ju täitsa julge juba, kui käest pähklit võtma tuleb.Minu Nax hakkas julgeks tänu sellele, et mööda inimese kätt ronimata lihtsalt puurist välja ei saanud. Liigutused pidid olema väga aeglased. Lisaks avastas ta varruka, kuhu hakkas sisse pugema. Siis rändaski varrukas edasi tagasi - õlani ja puuri. Enam ta varrukasse ei kipu, tuleb kohe käe peale ja jookseb õlgadele või ronib pähe istuma. Loomulikult üritab ta ka maha pääseda, aga ma olen seda võimalikult kaua takistanud. Panen pihud ette ja suunan üles tagasi, kui ta ülevalt poolt jalgade külge hakkab ronima. Kõrgelt ta alla ei hüppa. Triibu näib sul ikka julge orav olevat. Proovi talle anda vabadust sedasi, et puurist välja saamiseks peab ta su käe pealt läbi tulema. Pane mandlilaastud käe peale: 1 pihu peale, üks randme peale, 1 käe varre peale. Nendega peaks saama iga orava ära osta.
Kui ta paljast kätt kardab, siis tõmba varrukas pikaks, et kätt näha ei oleks ja suuna puuri ukse pealt tema poole. Ruudu julguse treenimiseks tuleks temale samuti näpu vahelt mandlilaaste (vmt) pakkuda ning kui ta seda sööb, siis sõrmega külje pealt õrnalt silitada. Kuna vöötoravad on üsna pika elueaga, siis pool koosoldud aastat on üsna lühike aeg. Jõuate harjuda Viimasel pildil tundub paremal pool olevat jooksuratas. Sellele jooksurattale oleks soovitav panna mingi paksem kangas ümber - põimida läbi (üle ühe traadi). Siis on parem joosta ja on ohutu ka. Vana froteerätik näiteks ajab asja ära või mõni paksem villane kangas.
Nagu SIIN (link) on tehtud.
Pilt pärineb teemast Jooksurattast.
Muudatused: parandasin paar kirjaviga.