Postitatud: 05. jaanuar 2010, 00:02
Pinto kirjutas:Kas uus orav on inimeste suhtes julgem või arem kui Nix ja Nax? ja nüüd pead vist ise oravate tutvustamisest foorumisse ka kirjutama
Uus orav on mõnda aega Lauteri zoopoes elanud. Kui kaua täpselt, ei tea, sest müüjate juttu ei tea usaldada, kuna nad panid juba ainuüksi sooga väga mööda. Ta on arglikum, kui olid Nix ja Nax alguses. Nax lubas end väga ruttu kõrva tagant sügada, Nix võttis näpu vahelt toitu, sõi lusikalt kohupiimakreemi. Uus orav on minu juures olnud 2 nädalat ja on veel üsna usaldamatu minu suhtes. Toitu võtab harva vastu, kohupiimakreemi põlgas ära, mida talle lusikalt pakkusin. Pärast haukas kausist küll. Põgeneb eemale, kui käe puuri panen. Nix ja Nax olid sellised ullikesed. Uus orav oli müümise päeval poe puurist jooksu saanud ja müüjad kihutasid teda mööda kahte korrust taga. Kuidas kätte saadi, ei teagi.
Pajatan siis veidi veel vöötoravate tutvumisest
Kõige esmalt hakkasin ma tutvustama teist isast (emase pähe) oma Naxiga, aga kui selgus, et see on isane, siis sai see vöödiline teise vasu vahetatud, kuna eeldasime teise omanikuga, et ehk on siis teine emane. Kui orava koju tõin, siis ei saanud algul midagi aru, siis selgus, et ka tema on poisterahvas.
Esimene isane oli Naxi peale üsna kraade (muidu oli loomulikult väga nunnu orav). Ta oli eraldi puuris (ostsin selleks puhuks ühe rotipuuri) ja tegi seal imelikku häält, hüppas väga äkiliste liigutustega Naxi suunas rinnaga vastu puuri võret. Igatahes selgelt oli näha, et läks ütlemiseks.
Teine isane (see, kes meil praegu on), nuuskisid Naxiga teineteist läbi võre ja tundus, et huvi on heatahtlik. Ta oli üldse väga uudishimulik, istus nina trellide vahelt läbi, Naxi suunas - aina vaatas. Nax nuusksi ja limpsis ta nina. Nax oli väga rahutu, rippus ärevalt võre küljes ja vahepeal õngitses käpaga trellide vahelt teist oravat. Teine hoidis oma käpad Naxi suhtes vaos. Teine sai trellide vahelt kardina kätte ja hakkas seda omale usinasti põskedesse toppima. Kui hüüdisn: "heee, mis ted seal?", siis kangestus soolasambaks - "mitte kedagi ei olnud enam", või kui oli siis kindlasti täiesti "surnud" orav ja mu huvi tema tegevuse vastu pidi kaduma...
...need olid subtiitrid
Kui nägin, et oravad teineteise peale läbi võre ei räuska, ei hammusta, ei kraabi, siis lubasin Naxil uustulnukale külla minna. Nax nuuskis ta üleni ära. Kaklust ei tulnud. Uus orav lasi toidunõu kohal seemnetel hea maitsta ja Nax uuris teda ja uut puuri. Mõne aja pärast lipsas uus orav suurde puuri ja varsti läks Nax järele. Ma ei uskunud oma silmi, kui nägin, kuidas Nax suurt oravat taga ajas. Ruttu veeprits kätte ja kihutajate suunas karastavad veesahmakad teele. Tundus, et see isegi ei ehmatanud neid, võibolla hämmastasid, kust see tuli. Istuti paigal ja sügati ning siluti kasukat rinnast sabaotsani välja. Igatahes seekord nad ühte puuri kokku veel ei jäänud, sest Nax tuli oma kodust asumisele saata (roti puuri arestimajja panna). Sain aru, et lõhnad tuleks puuris ära segada: kas siis aluspanu vahetada, wc-sid vahetada jne. Et mõlemas puuris oleks mõlema vöötorava lõhnad.
Järgmisel korral oli uus orav suure puuri äss - selgus, et kellel suurem maja, see kõvem mees. Lasin Naxi suurde puuri tagasi. Kui enne jooksis uus orav ise Naxi eest ära, uriinirida järel ja nüüd oli asi vastupidine: Nax ees, püksid täis ja uus orav järel. Käis kõva võidusirtsutamine. Territoorium oli vaja ju märgistamisega ära jagada. See lõhn oli üsna vänge. Tundsin seda ka siis, kui oravad esimest korda koju tõin. See oli vänge kui nuuskpiiritus. Nüüd haisesid kogu puuri trellid, pidin neid pesema. Esimesel õhtul, kui oravad koju tõin, sirtsutas Nax vaid ühe papist toru täis.
Igatahes väga lahedad kaagid. Ma ei ole hetkekski kahetesenud nende tulekut. Põnev on jälgida, kuidas nad õpivad uusi asju ja kuidas nad käituvad. Huvtav on nende käitumist "lugeda". Kui Nixi vahetasin, siis olid oravad olnud mul üle kuu aja. Võibolla, kui nad oleks olnud kauem, olnuks ehk kahju vahetada: rohkem harjunud, omaks saanud. Praeguse oravaga tundub Nax isegi paremini läbi saavat - magatakse ju ühes pesas. Ma ei kujuta ette, kas teise isasega oleks Nax nii hästi sobima saanud. Praegune isane kartis Nixi küll nii paaniliselt, et ei julgenud puurilaest allagi tulla. Naxiga on aga (pärast ägedaid tagaajamisi) mestis. Ei julge muidugi öelda, et see nii jääbki. Kunagi ei või teada, mis seal pähkliajus toimub ja mida järgmisel hetkel tehakse.
Siin on Naxi "tervituskõne" uuele vöötoravale: http://s873.photobucket.com/albums/ab300/nuff/?action=view¤t=Urin.flv
Kriuksub nagu vana põrandalaud ja kohati meenutab hääl rohkem metssiga, kui vöötoravat
Selle lingi postitasin ma teemasse, kus räägitakse vöötoravate häälitsustest, panin nüüd siia ka.