Postitatud: 07. veebruar 2015, 23:14
Postitas Caballo
Jätkan siis...
Kui Martina endale saime olime väga õnnelikud, et tema piinad on igaveseks läbi saanud. Ta on olnud agressiivne, kuid seda vahelduva eduga st on esinenud perioode, kui ta pole kedagi näiteks 4 kuu vältel hammustanud. Veidi aega elas ta üksi meie juures ning siis sai endale sõbranna. Sõbranna lahkus 27. augustil.
Uue sõbranna sai Martina endale jaanuari lõpus. Tegemist on Eesti Loomakaitse Seltsi poolt 2014. aasta alguses Tallinna Pet Centerist päästetud deeguga, kelle me endale võtsime. Arvan, et ta on alla 2-aasta vanune. Tal oli ka pesakond, kellest kõik on uued kodud leidnud ning üks läks üle vikerkaaresilla. Lepingus on tema nimi Triksi, kuid kodus mõtlesime, et talle sobib hoopiski nimeks Matilda. Ta on olnud meie juures päris vähe aega, aga siiski piisavalt, et oskan ka tema kohta midagi kirjutada.
Tema välimus sarnaneb minu meelest väga Martina endise kaaslasega. Nende käitumine on küll veidi erinev. Kuna minu kogemuste põhjal on hambaid ise teritav deegu on deegupidaja õnn, siis on mul väga vedanud, sest Matilda täidab oma ülesannet suurepäraselt ja kõik oksad on hetkega paljad kui porgandid. Martina võtab ka eeskuju ning teineteisele nad õpetavad palju asju.
Ootasin väga rasket looma, sest teda kirjeldati kui inimesi mitte usaldavat ja kartlikku isendit. Minu puhul see ei kehtinud. Juba teisel päeval tuli ta mulle käele ja oli muidu tore, kuid siiski natuke tagasihoidlik. Arvan, et asi on minus, sest leian loomadega väga ruttu ühise keele ja usalduse. Praeguseks on ta veelgi julgem.
Esimene kohtumine Matilda ja Martina vahel oli emotsioonide rohke. Mõlemad olid hiljuti kaotanud kaaslase. Oli vaja üksteist kohe kaisutada, musutada, nuusutada, naksata, taga ajada jne... Veidi aega hiljem läks kraaklemiseks ning Martina tahtis näidata oma võimu oma kodus. Matilda tol hetkel tõmbus rohkem tagasi, kuid nüüdseks on temast saanud veel suurem noor sarvedega sokukene (võrreldes eelmise kaaslasega), kes oma tahtmist üles näitab ja peab saama ning kui ei saa siis puksib ja poksib kuni tema sõna jääb peale. Martina väga alla anda veel ei taha, kuid küll ta ka mingi hetk ära väsib ning poksimatšidest enam ei huvitu. :)