Postitatud: 21. veebruar 2012, 22:36
Ka minu Täpp ja Tipp olid agarajad puuripõhja närijad. Koostööga said nad mitu korda väljas joosta. Lõpuks lahenes asi nii, et lasime ehituspoes täpselt mõõtmetele valmistada plekist ääred, mille otsad tegime tõmbiks, et keegi end vigastada ei saaks. Kui sellist võimalust juhuslikult ei ole, soovitan sul piirata ligipääsu närimisele suurema kivi, heinast pesa, oksaga. Mida värskem oks, seda meelsamini deegu seda ka närib.
Ajapikku kaob deegudel selline meeletu närimise isu ka ära, aga seda juba üpris vanana. Täpil (viie aastane, oktoobris kuus), kes varem kõik plastmassist nahka pistis, pole selliseid ääri enam vajagi. Mõni deegu närib kõik ära, mõni minimaalsel kogusel, mõni üldse mitte. Algul võivad nad sul lihtsalt huvi tunda ja hiljem lõpetada. Iga deegu on ju erinev.
Ajapikku kaob deegudel selline meeletu närimise isu ka ära, aga seda juba üpris vanana. Täpil (viie aastane, oktoobris kuus), kes varem kõik plastmassist nahka pistis, pole selliseid ääri enam vajagi. Mõni deegu närib kõik ära, mõni minimaalsel kogusel, mõni üldse mitte. Algul võivad nad sul lihtsalt huvi tunda ja hiljem lõpetada. Iga deegu on ju erinev.