Postitatud: 23. august 2011, 12:52
Jah, mul on endal ka väga halb seda lüket teha, aga midagi pole parata. Võibolla oleks abi isegi sellest, kui keegi kasvõi mingiks ajaks nad enda juurde võtaks elama. (kuniks asjad korda saan) Lihtsalt, praegu neil pole hea, nad ei saa oma vajadusi rahuldada, ma ei taha et nad peavad oma aastaid lihtsalt õnnetult puuris veetma. Mul tuleb see õppeaasta samuti väga raske, sest ma pole nüüd kõige stabiilsem hetkel ja raske on deegudele igapäev süüa anda, vett vahetada , neid välja võtta, nendega tegeleda ja nende järelt igapäev koristada(toas). Ma tõesti armastan neid ja tahan neile parimat. 