Postitatud: 23. detsember 2008, 11:12
Pole ammu midagi deegudest rääkinud, aga nüüd otsustasid just nemad kätte võtta ja ise rääkida.
Tipsu:
Tere, mina olen Tipsu ja otsustasin teile rääkida meie sõidust. Ärkasin hommikul üles nagu tavaliselt, sirutasin ennast hästi pikaks ja läksin siis sööma. Peale seda oli vaja Täpsu ka muidugi üles ajada, ega s ei saa koguaeg magada. Kui Täpsu oli ka üles aetud oli vaja pererahva kallale minna. Tõmbasin tükk aega pintslit ratta vahelt ära (see pannakse sinna igal õhtul ja võetakse hommikul ära, aga selle mõttest ei saa mina küll aru, sest siis ratas ju ei liigu
)ja lõpuks see kukkus maha. Hüppasin rattasse ja hakkasin nii kiiresti jooksma kui sain. Varsti ärkas mu emme üles, millegipärast ta pomises mulle midagi mis ei tundunud kõige kenam 
, aga sellest ei saanud ma ka aru. Varsti tõusis emme üles ja läks endale teed tegema. Peale seda kui ta toast välja astus oli vaja ju ka tädi üles ajada. Tegin tükk aega tööd ja siis ärkas tädi ka üles. Hommik läks tavaliselt edasi, vahetati vesi ja söök ära ning lasti meid Täpsuga tuppa lahti. Siis juhtus midagi ootamatut, tädi ütles midagi emmele ja emme hakkas transportpuuri rätte ja heina toppima. Kui emme valmis sai, siis pandi meid ka sinna rättide vahele. Emme koristas puuri ära ja pani riidesse. Tädil olid suured kotid käes ja me läksime välja lume kätte. Alguses oli natuke külm, aga kui me emme pandud rättide ja heina sisse pugesime siis hakkas päris soe.
Me jäime Täpsuga päris kiiresti magama sest midagi huvitavat ju ei olnud, vahepeal kukkusid ainult mingid valget ja külmad asjad puurikatusele. Neid oli siis tore limpsida. Kui me üles ärkasime, siis olime koos emme ja tädiga mingis suures vagunis kus kõndis palju inimesi suurte kottidega. Vagun hakkas sõitma, aga siis tulid mingites jopedes mehed ja ütlesid, et nende koht on seal, kus meie emme ja tädiga istusime. Üritasin neile hambaid näidata, et nad emme rahule jätaks ja meil istuda laseks, aga nemad ei vaadanud ka mind. Lõpuks pidimegi kuskile mujale kolima ja peale seda kuulsime Täpsuga kuidas emme ja tädi arutasid kohtade üle. Siis tuli mingi ülikonnas mees ja ütles, et see oli süsteemi viga ja, et me võime valida menüüst midagi 25 krooni ulatuses ja saame selle tasuta. Emme valiski pähklikoti ja siis oli nii tore. Saime tükk aega magada ja kui üles tõusime olime juba mingis suures majas. Meile pandi puur valmis, mis oli küll kõvasti väiksem meie päris puurist, aga seal olime me põhiliselt vabapidamisel. Siis tulid mingid mehed kellel olid värvised tunked jalas ja andsid emmele mingi paberi. Emme vaatas seda paberit tükk aega ja hakkas siis nutma. Ma ei saanud aru mis oli ja tahtsin emmet lohutada, aga siis ütles emme kõigile, et ta on nii rõõmus. Siis sain aru, et need olid rõõmupisarad. Emme ütles, et sellise puuri eest on ta neli tuhat nõus maksma küll. Ma ei saanud aru mis puuri eest, aga siis kui värvistes riietes mehed ära läksid ütles emme meile, et me saame hästi suure puuri. Emme pidi seda suvel koos värviste meestega ehitama hakkama ja se pidi tulema 250 cm kõrge ja üleval osas pidi olema 2 meetrit jooksuruumi. Siis olime meie ka õnnelikud ja emme tegi meile pai. Sellel õhtul saime kaua toas ringi joosta ja võisime isegi tädi tuppa vanaema tööarhiivide kallale minna. Pärast vanaema oli näost natuke punane ja kõvema häälega, aga emme palus vabandust ja just siis tuli vanaisa kuusega tuppa. Oi kui õnnelikud me olime sellel õhtul, isegi kui me seda kuuske närida ei saanud. Varsti pandi mingid värvilised asjad kuuse peale ja lauldi. Siis hakkas emme mingit pruuni asja lauapeal rullima ja lõikas sealt igasuguseid asju välja, isegi ühe minu kuju. Siis pani ta need ahju ja kui need välja tulid siis andis ta mulle ja Täpsule hästi pisikese ampsu tähekujulise koogi otsast. Oi see oli hea, me krõmsutasime seda ühte ampsu tükk aega ja tahtsime veel, aga emme ei andnud rohkem, ütles et se pole meile kasulik. Eks emme teab paremini.
Tipsu:
Tere, mina olen Tipsu ja otsustasin teile rääkida meie sõidust. Ärkasin hommikul üles nagu tavaliselt, sirutasin ennast hästi pikaks ja läksin siis sööma. Peale seda oli vaja Täpsu ka muidugi üles ajada, ega s ei saa koguaeg magada. Kui Täpsu oli ka üles aetud oli vaja pererahva kallale minna. Tõmbasin tükk aega pintslit ratta vahelt ära (see pannakse sinna igal õhtul ja võetakse hommikul ära, aga selle mõttest ei saa mina küll aru, sest siis ratas ju ei liigu
)ja lõpuks see kukkus maha. Hüppasin rattasse ja hakkasin nii kiiresti jooksma kui sain. Varsti ärkas mu emme üles, millegipärast ta pomises mulle midagi mis ei tundunud kõige kenam , aga sellest ei saanud ma ka aru. Varsti tõusis emme üles ja läks endale teed tegema. Peale seda kui ta toast välja astus oli vaja ju ka tädi üles ajada. Tegin tükk aega tööd ja siis ärkas tädi ka üles. Hommik läks tavaliselt edasi, vahetati vesi ja söök ära ning lasti meid Täpsuga tuppa lahti. Siis juhtus midagi ootamatut, tädi ütles midagi emmele ja emme hakkas transportpuuri rätte ja heina toppima. Kui emme valmis sai, siis pandi meid ka sinna rättide vahele. Emme koristas puuri ära ja pani riidesse. Tädil olid suured kotid käes ja me läksime välja lume kätte. Alguses oli natuke külm, aga kui me emme pandud rättide ja heina sisse pugesime siis hakkas päris soe.Me jäime Täpsuga päris kiiresti magama sest midagi huvitavat ju ei olnud, vahepeal kukkusid ainult mingid valget ja külmad asjad puurikatusele. Neid oli siis tore limpsida. Kui me üles ärkasime, siis olime koos emme ja tädiga mingis suures vagunis kus kõndis palju inimesi suurte kottidega. Vagun hakkas sõitma, aga siis tulid mingites jopedes mehed ja ütlesid, et nende koht on seal, kus meie emme ja tädiga istusime. Üritasin neile hambaid näidata, et nad emme rahule jätaks ja meil istuda laseks, aga nemad ei vaadanud ka mind. Lõpuks pidimegi kuskile mujale kolima ja peale seda kuulsime Täpsuga kuidas emme ja tädi arutasid kohtade üle. Siis tuli mingi ülikonnas mees ja ütles, et see oli süsteemi viga ja, et me võime valida menüüst midagi 25 krooni ulatuses ja saame selle tasuta. Emme valiski pähklikoti ja siis oli nii tore. Saime tükk aega magada ja kui üles tõusime olime juba mingis suures majas. Meile pandi puur valmis, mis oli küll kõvasti väiksem meie päris puurist, aga seal olime me põhiliselt vabapidamisel. Siis tulid mingid mehed kellel olid värvised tunked jalas ja andsid emmele mingi paberi. Emme vaatas seda paberit tükk aega ja hakkas siis nutma. Ma ei saanud aru mis oli ja tahtsin emmet lohutada, aga siis ütles emme kõigile, et ta on nii rõõmus. Siis sain aru, et need olid rõõmupisarad. Emme ütles, et sellise puuri eest on ta neli tuhat nõus maksma küll. Ma ei saanud aru mis puuri eest, aga siis kui värvistes riietes mehed ära läksid ütles emme meile, et me saame hästi suure puuri. Emme pidi seda suvel koos värviste meestega ehitama hakkama ja se pidi tulema 250 cm kõrge ja üleval osas pidi olema 2 meetrit jooksuruumi. Siis olime meie ka õnnelikud ja emme tegi meile pai. Sellel õhtul saime kaua toas ringi joosta ja võisime isegi tädi tuppa vanaema tööarhiivide kallale minna. Pärast vanaema oli näost natuke punane ja kõvema häälega, aga emme palus vabandust ja just siis tuli vanaisa kuusega tuppa. Oi kui õnnelikud me olime sellel õhtul, isegi kui me seda kuuske närida ei saanud. Varsti pandi mingid värvilised asjad kuuse peale ja lauldi. Siis hakkas emme mingit pruuni asja lauapeal rullima ja lõikas sealt igasuguseid asju välja, isegi ühe minu kuju. Siis pani ta need ahju ja kui need välja tulid siis andis ta mulle ja Täpsule hästi pisikese ampsu tähekujulise koogi otsast. Oi see oli hea, me krõmsutasime seda ühte ampsu tükk aega ja tahtsime veel, aga emme ei andnud rohkem, ütles et se pole meile kasulik. Eks emme teab paremini.