Postitatud: 16. aprill 2008, 10:30
Diegoga oli selline lugu:
olin olnud üle kümne aasta musta roti fänn ja läksin jälle (peale viimase roti
lahkumist siit ilmast) Tallinna Keskturule järjekordset rotipoega otsima.
Ebaõnn - polnud ühtegi musta rotikest. Pidin juba kurvalt lahkuma, kui
nägin puuri väikeste hallikate tegelastega, sain teada, et need on deegud.
Pinnisin siis müüjalt nii palju infi kui too teadis, aga kui kuulsin, et deegude
eluiga on pea kolmekordne võrreldes rotiga, oli otsus kindel - ostan deegu.
Kohe saab tal täis kaks aastat meiega.
Äpu ja Rulliku sain eelmisel aastal oma tütrelt, sest näinud meie Diegot, ei
suutnud ta kiusatusele vastu panna ning hakkas samuti deegufänniks. Ja
nagu vastsetel deeguomanikel ikka kipub juhtuma, oli temalgi kodus varsti
"deegu-uputus" - 9 pisideegupõnni.
Nii saigi Diego endale 1,5 kuu vanused kasulapsed, hakkas neid üsna kohe
nakitsema ja igati hoolitsema.
olin olnud üle kümne aasta musta roti fänn ja läksin jälle (peale viimase roti
lahkumist siit ilmast) Tallinna Keskturule järjekordset rotipoega otsima.
Ebaõnn - polnud ühtegi musta rotikest. Pidin juba kurvalt lahkuma, kui
nägin puuri väikeste hallikate tegelastega, sain teada, et need on deegud.
Pinnisin siis müüjalt nii palju infi kui too teadis, aga kui kuulsin, et deegude
eluiga on pea kolmekordne võrreldes rotiga, oli otsus kindel - ostan deegu.
Kohe saab tal täis kaks aastat meiega.
Äpu ja Rulliku sain eelmisel aastal oma tütrelt, sest näinud meie Diegot, ei
suutnud ta kiusatusele vastu panna ning hakkas samuti deegufänniks. Ja
nagu vastsetel deeguomanikel ikka kipub juhtuma, oli temalgi kodus varsti
"deegu-uputus" - 9 pisideegupõnni.
Nii saigi Diego endale 1,5 kuu vanused kasulapsed, hakkas neid üsna kohe
nakitsema ja igati hoolitsema.