Postitatud: 19. juuli 2013, 18:17
On jah! Täiesti hellitatud 
Me muudkui näeme vaeva, et ta hingekesse end sisse saada ja iga päevaga tundub, et ta kasutab seda rohkem ära hirmus julgeks on ta läinud!
Kui alguses püsis ta toas ringi vudides vaid põranda kõrgusel, vahel ka mõne koti otsa hüpates, siis nüüd ei ole kõrgustel enam piire! Selle nädala alguses avastas ta enda jaoks kõigepealt tugitoolid, sealt edasi diivanilaua ja seejärel tugitoolide seljatoed, niiet uudistab üsna suurtest kõrgustest toaelu. Vudib üle käte ja jalgade. Sülle ja maha. Tõsi, liigutada seeaeg ei tohi, sest väledus on ta trump. Nagu natuke kõvemini julged hingata, kui sõber süles, nii on ta kadunud toa kõige kaugemasse nurka.
Samas, kui käsi tema poole välja sirutada, siis kohe tuleb nuusutama. Ja solvumine on kiire tulema, kui käest rosinat ei leia
Kui ta puuris on, siis laseb sügada kõrva tagant ja lõua alt. Varemalt pani plehku, kui puudutasime. Ja nüüd vahel kasutab puuri sattunud inimkätt ka lisariiulina, millelt on hea hoovõtuga hüppeid teha!
Vahel teeb ta kiirendusringe nagu rõõmus koer! Hakkab lihtsalt elutoas ümberringi jooksma seina ääres, laseb kiiremini, kui inimsilm seletada suudab. Nõnda mitu tiiru teeb toale peale. Kusjuures kõige vahvamad on kurvid nimelt hüppab ta nelja käpaga kurvi võttes seina peale sellest tahaks pilti saada, aga ma ei usu, et ma suudan nii kiire kunagi olla tõeline müstika. Esialgu arvasin ma, et ta tegi seda kogemata ja ei märganud, et sein vastu tuli ja pidi seina peale hüppama, aga nüüd oleme mõistnud, et ta kurvid käivadki sedasi vahel teeb seda ka puuri seinale hüpates, kui ise väljapool puuri on ja kiirendusringe toas võtab.
Jah, see on tõeline ime, kui kiire võib üks loom olla! Samas aga ajab naerma, kuidas ta vahel ühe tugitooli alt teise alla enda arvates õudsalt tasakesi hiilib tegelikult on ta aga nii suur ja kohmakas, et on võimatu teda mitte märgata lönta-lönta paterdab. Ja need ehmatused! Ta võib vabalt enda kõvema astumise peale ka ehmatada. Või kui koperdab millegi otsa, siis on ta täiesti veendunud, et see miski tahtis teda kindlasti rünnata ja lidub helikiirusel peitu ta on ju suur! Ja kui ta siis õudsalt vaikselt "hiilib" millegi otsas, siis on loogiline, et vajub mõnest asjast läbi ja siis ehmatab järsku ja lidub tagasi sinna, kust hiilimist alustas. Et uuesti alustada.
Ja muidugi närimised. Ikka julgemalt ja ikka rohkem. Kui varem aitas käratamine, siis enam pole lootustki. Sõber on meie kodus võimust võtnud niiet kõige parem ja targem on nüüd kõik, ma mõtlen kõik, asjad ära peita, mis vähegi kallid on, sest hambajäljed on kerged tulema!
Me muudkui näeme vaeva, et ta hingekesse end sisse saada ja iga päevaga tundub, et ta kasutab seda rohkem ära
hirmus julgeks on ta läinud!Kui alguses püsis ta toas ringi vudides vaid põranda kõrgusel, vahel ka mõne koti otsa hüpates, siis nüüd ei ole kõrgustel enam piire! Selle nädala alguses avastas ta enda jaoks kõigepealt tugitoolid, sealt edasi diivanilaua ja seejärel tugitoolide seljatoed, niiet uudistab üsna suurtest kõrgustest toaelu. Vudib üle käte ja jalgade. Sülle ja maha. Tõsi, liigutada seeaeg ei tohi, sest väledus on ta trump. Nagu natuke kõvemini julged hingata, kui sõber süles, nii on ta kadunud toa kõige kaugemasse nurka.
Samas, kui käsi tema poole välja sirutada, siis kohe tuleb nuusutama. Ja solvumine on kiire tulema, kui käest rosinat ei leia
Kui ta puuris on, siis laseb sügada kõrva tagant ja lõua alt. Varemalt pani plehku, kui puudutasime. Ja nüüd vahel kasutab puuri sattunud inimkätt ka lisariiulina, millelt on hea hoovõtuga hüppeid teha!
Vahel teeb ta kiirendusringe nagu rõõmus koer! Hakkab lihtsalt elutoas ümberringi jooksma seina ääres, laseb kiiremini, kui inimsilm seletada suudab. Nõnda mitu tiiru teeb toale peale. Kusjuures kõige vahvamad on kurvid
nimelt hüppab ta nelja käpaga kurvi võttes seina peale sellest tahaks pilti saada, aga ma ei usu, et ma suudan nii kiire kunagi olla tõeline müstika. Esialgu arvasin ma, et ta tegi seda kogemata ja ei märganud, et sein vastu tuli ja pidi seina peale hüppama, aga nüüd oleme mõistnud, et ta kurvid käivadki sedasi vahel teeb seda ka puuri seinale hüpates, kui ise väljapool puuri on ja kiirendusringe toas võtab.Jah, see on tõeline ime, kui kiire võib üks loom olla! Samas aga ajab naerma, kuidas ta vahel ühe tugitooli alt teise alla enda arvates õudsalt tasakesi hiilib
tegelikult on ta aga nii suur ja kohmakas, et on võimatu teda mitte märgata lönta-lönta paterdab. Ja need ehmatused! Ta võib vabalt enda kõvema astumise peale ka ehmatada. Või kui koperdab millegi otsa, siis on ta täiesti veendunud, et see miski tahtis teda kindlasti rünnata ja lidub helikiirusel peitu ta on ju suur! Ja kui ta siis õudsalt vaikselt "hiilib" millegi otsas, siis on loogiline, et vajub mõnest asjast läbi ja siis ehmatab järsku ja lidub tagasi sinna, kust hiilimist alustas. Et uuesti alustada.Ja muidugi närimised. Ikka julgemalt ja ikka rohkem. Kui varem aitas käratamine, siis enam pole lootustki. Sõber on meie kodus võimust võtnud
niiet kõige parem ja targem on nüüd kõik, ma mõtlen kõik, asjad ära peita, mis vähegi kallid on, sest hambajäljed on kerged tulema!