Postitatud: 07. juuli 2013, 09:13
Kili kasvab endiselt. Vahel mulle tundub, et äkki isegi liiga. Õudsalt raske on öelda ka, kas ta on tegelikult ka paks või on see karv, tal on ju tohutu kasukas seljas.
Vahetasime eelmine nädal graanulisorti ja need uued meeldivad talle nii meeletult, et ma hakkasin eilsest jälgima, kas ta üldse heina ka sööb või ajab end graanulitest paksuks. Olen veidike mures, sest kui ta heina ei söö, siis ma küll ei tea, kuidas teda seda sööma panna. Vaatasin, et pakil on kirjas päevane kogus 25-35 grammi, aga kaaludes on see ikka üüratu kogus ja nii palju ma talle küll vist pole andnud ühelgi päeval. Arvan, et olen talle andnud umbes 20 grammi ringis päevas kokku, kuid ta on ju alles kolmekuune. Kauss on ikka pidevalt tühi, aga heinakuhi justkui ei kahane. Võib-olla muretsen liiga, aga igatahes nüüd ma ei ole talle enam koguaeg kausitäidet pannud, kui otsa saab vaid lasen mõnda aega maol puhata ka. Keeruline tegelikult, sest ma kardan ta ületoitmist (Kili ju tegelikult alles laps), aga samas ei taha ju näljas ka hoida. Võta siis kinni, mis see parem on. Igatahes hein on koguaeg ees ja kaks-kolm korda päevas täidan kaussi ka, püüan lihtsalt kogused väiksemad hoida, kui varem. Mulle vahel tundub, et ta võtab neid uusi graanuleid nagu magustoitu, sest nii hea meelega pugib neid.
Mõni aeg tagasi oli Kilil üks paha päev. Ma täpselt ei teagi, milles asi oli, aga ta istus terve päev ühes nurgas, eriti ringi käimata ning jättis endast neli karvatutti maha. Olin juba päris mures, et mis see nüüd siis on ja kas midagi on halvasti. Järgmine päev oli aga sõber täitsa omas elemendis, nagu poleks midagi juhtunud. Saa siis nende hingeelust aru.
Uus komme on tal viimastel päevadel see, et kui kauss saab tühjaks, lükkab selle riiulilt põrandale. Naerame, et Kili on nüüd meiega nii harjunud, et võib hakata oma palet näitama ja bossama. Esimesed päevad oli ta jube korralik loom, aga viimasel ajal on selline traageldis, et puuri ümbrus on koguaeg hirmsat sodi täis. Kujutame ette, kuidas ta öösiti meelega kõik nurgad sabaga läbi harjab, et kogu praht ja junnid puuri ümbrusse pilduda, et oma eksistentsi näidata
Ju siis on hea olla vist.
Julgem on ta ka. Varem lasi ilusasti riiuleid puhastada ja toidukaussi täita sedasi, et puuriuks lahti oli. Täna aga vupsas sedasi välja, et ma ei saanud arugi. Varem ei ole ta kunagi nö salaja puurist välja tulnud, alati vaid siis, kui oleme puuri ukse täitsa lahti jätnud ja ta aru on saanud, et nüüd on aeg jooksule minna, siis tasakesi alati jalutab välja. Täna aga tuiskas üle mu käe kiiruga ja arusaadavalt "loata". Samas tegi siis ka vaid kaks kiiret tiiru toas ja läks puuri tagasi, nagu teaks, et hommikud ei ole tegelikult jooksmiseks.
Vahetasime eelmine nädal graanulisorti ja need uued meeldivad talle nii meeletult, et ma hakkasin eilsest jälgima, kas ta üldse heina ka sööb või ajab end graanulitest paksuks. Olen veidike mures, sest kui ta heina ei söö, siis ma küll ei tea, kuidas teda seda sööma panna. Vaatasin, et pakil on kirjas päevane kogus 25-35 grammi, aga kaaludes on see ikka üüratu kogus ja nii palju ma talle küll vist pole andnud ühelgi päeval. Arvan, et olen talle andnud umbes 20 grammi ringis päevas kokku, kuid ta on ju alles kolmekuune. Kauss on ikka pidevalt tühi, aga heinakuhi justkui ei kahane. Võib-olla muretsen liiga, aga igatahes nüüd ma ei ole talle enam koguaeg kausitäidet pannud, kui otsa saab vaid lasen mõnda aega maol puhata ka. Keeruline tegelikult, sest ma kardan ta ületoitmist (Kili ju tegelikult alles laps), aga samas ei taha ju näljas ka hoida. Võta siis kinni, mis see parem on. Igatahes hein on koguaeg ees ja kaks-kolm korda päevas täidan kaussi ka, püüan lihtsalt kogused väiksemad hoida, kui varem. Mulle vahel tundub, et ta võtab neid uusi graanuleid nagu magustoitu, sest nii hea meelega pugib neid.
Mõni aeg tagasi oli Kilil üks paha päev. Ma täpselt ei teagi, milles asi oli, aga ta istus terve päev ühes nurgas, eriti ringi käimata ning jättis endast neli karvatutti maha. Olin juba päris mures, et mis see nüüd siis on ja kas midagi on halvasti. Järgmine päev oli aga sõber täitsa omas elemendis, nagu poleks midagi juhtunud. Saa siis nende hingeelust aru.
Uus komme on tal viimastel päevadel see, et kui kauss saab tühjaks, lükkab selle riiulilt põrandale. Naerame, et Kili on nüüd meiega nii harjunud, et võib hakata oma palet näitama ja bossama. Esimesed päevad oli ta jube korralik loom, aga viimasel ajal on selline traageldis, et puuri ümbrus on koguaeg hirmsat sodi täis. Kujutame ette, kuidas ta öösiti meelega kõik nurgad sabaga läbi harjab, et kogu praht ja junnid puuri ümbrusse pilduda, et oma eksistentsi näidata
Ju siis on hea olla vist.Julgem on ta ka. Varem lasi ilusasti riiuleid puhastada ja toidukaussi täita sedasi, et puuriuks lahti oli. Täna aga vupsas sedasi välja, et ma ei saanud arugi. Varem ei ole ta kunagi nö salaja puurist välja tulnud, alati vaid siis, kui oleme puuri ukse täitsa lahti jätnud ja ta aru on saanud, et nüüd on aeg jooksule minna, siis tasakesi alati jalutab välja. Täna aga tuiskas üle mu käe kiiruga ja arusaadavalt "loata". Samas tegi siis ka vaid kaks kiiret tiiru toas ja läks puuri tagasi, nagu teaks, et hommikud ei ole tegelikult jooksmiseks.