Postitatud: 22. veebruar 2011, 10:47
Meie poisid said täna jub aastasseks. Täiesti uskumatu, et juba, alles nad olid alamõõdulised hiirepabulad, aga nüüd täitsa suured mehed 
Meie sünnipäeva hommik igaljuhul ei hakanud ootuspärase positiivse meeleoluga. Tõstsin hommikul poisid vanni seniks kuni puuri ära puhastan (sünnipäeva hommiku suurpuhastus) ja kui olin puuriga valmis saanud, siis avastasin vannist verised kriimud
Pehmelt öeldes ehmatasin ikka kõvasti. Esialgu välisel vaatlusel ei suutnud ma aru saada, kummalt hiirelt see veri pärit oli ja seega tuli ette võtta korralikum läbivaatus. Mõlemil jätkus siplemist pikemaks ajaks, mis minu tööd teps mitte kergemaks ei teinud. Esimesena sattus pihlku Susa, kuna ma temalt kuskilt ühtki kriimu ei leidnud, siis tuli järeldada, et kannatada on saanud Pusa. Ma muidugi kartsin, et tüübid on omavahel kaklema läinud, kuna Susa vanni pannes pidevalt ninapidi Pusa saba alla trügis, siis eeldasin, et just sealt see veri pärit ongi. Õnneks siiski mitte. Kannatada oli saanud hoopis vasaku tagumise käpa teine varvas küüne juurest. Vigastuse otsisin taga ikka tubli viis minutit ja nii kaua selja peal hoidmisest Pusa just eriti ei vaimustunud, üritas korra näksatagi. Igaljuhul pistsin ta siis trantsportpuuri, mille põhja panin majapidamispaberit ja seal ta istus seni, kuni uus paber puhtaks jäi. Loodame, et sellega on lugu lõppenud ja selle varbaga mingit täiendavad jama ei teki.
Alles siis sai sünnipäevalistele nende kink anda ja mõned pildid klõpsitud. Suurem plaanidtud sessioon jääb küll arusaadavatel põhjustel ära, aga paar pildikest siiski tuleb.
Üks poistest kinki uurimas (kui ma nüüd ütlen kumb ta on, siis valetan, käpakesi, mille järgi aru saada pole näha)
Ja teine ka
Ja lõpetuseks üks mitte eriti õnnestunud pildike kahest tüübist korraga, vasakul meie tänane kannatanu Pusa.
Meie sünnipäeva hommik igaljuhul ei hakanud ootuspärase positiivse meeleoluga. Tõstsin hommikul poisid vanni seniks kuni puuri ära puhastan (sünnipäeva hommiku suurpuhastus) ja kui olin puuriga valmis saanud, siis avastasin vannist verised kriimud
Pehmelt öeldes ehmatasin ikka kõvasti. Esialgu välisel vaatlusel ei suutnud ma aru saada, kummalt hiirelt see veri pärit oli ja seega tuli ette võtta korralikum läbivaatus. Mõlemil jätkus siplemist pikemaks ajaks, mis minu tööd teps mitte kergemaks ei teinud. Esimesena sattus pihlku Susa, kuna ma temalt kuskilt ühtki kriimu ei leidnud, siis tuli järeldada, et kannatada on saanud Pusa. Ma muidugi kartsin, et tüübid on omavahel kaklema läinud, kuna Susa vanni pannes pidevalt ninapidi Pusa saba alla trügis, siis eeldasin, et just sealt see veri pärit ongi. Õnneks siiski mitte. Kannatada oli saanud hoopis vasaku tagumise käpa teine varvas küüne juurest. Vigastuse otsisin taga ikka tubli viis minutit ja nii kaua selja peal hoidmisest Pusa just eriti ei vaimustunud, üritas korra näksatagi. Igaljuhul pistsin ta siis trantsportpuuri, mille põhja panin majapidamispaberit ja seal ta istus seni, kuni uus paber puhtaks jäi. Loodame, et sellega on lugu lõppenud ja selle varbaga mingit täiendavad jama ei teki.Alles siis sai sünnipäevalistele nende kink anda ja mõned pildid klõpsitud. Suurem plaanidtud sessioon jääb küll arusaadavatel põhjustel ära, aga paar pildikest siiski tuleb.
Üks poistest kinki uurimas (kui ma nüüd ütlen kumb ta on, siis valetan, käpakesi, mille järgi aru saada pole näha)
Ja teine ka
Ja lõpetuseks üks mitte eriti õnnestunud pildike kahest tüübist korraga, vasakul meie tänane kannatanu Pusa.