Postitatud: 02. september 2012, 22:47
Mul on väga kurvad uudised.
Jalutasin pisikesi plikasid oma tüdrukutega eile ja nad olid nii õnnelikud koos, et mõtlesin näidata ka poistele suuri poisse ning palusin Loomahullul paar oma leebemat poissi kaasa võtta. Lasime nad siis koos diivanile, alguses jalutati päris rahumeelselt, aga 2 poissi hakkasid suhteliselt hooga pägasid selili keerama ja seega tõstsime nad ära. Lakk jäi üksi pisikestega diivanile - pesi ennast ja nuusutas paari päga. Pägad hoidsid üldjoontes eemale ja Lakk ka agressiivsust üles ei näidanud. Järsku aga ma ei tea mis tal pähe tuli, ründas ühe poisikest. Lahutama minnes pisike lausa rippus tal külgepidi hambus ja lõpuks sai Loomahull ka veel hammustada kõvasti. Ma ei hakka seda õudust pikemalt kirjeldama, aga igatahes pisike hingeldas mul natukene aega peos ja siis muutus täiesti loiuks. Mõtlesime veel, et äkki šokist, aga ei. Umbes 1-2 minutiga oli ta läinud. Tõenäoliselt tabas Lakk teda hammustades kopsu. Ütlen ausalt, mul käed siiani värisevad ja pisike rotipoiss ikka veel silme ees. Siiani ei jõua kohale, et see ikka päriselt juhtus. Olid ju rotid neutraalsel pinnal, väikesed on ju väga pisikesed veel ja ei olnud ka sellist agressiivsust, et oleks osanud ennustada seda. Kõik juhtus nõnda kähku. Tõeline šokk.
Pisikese poisikese elu jäi nõnda lühikeseks, just täna said nad kuu vanuseks. Ikka tunne, et eks ma ise süüdi olen, et mingi märk jäi märkamata, midagi oleks ehk teha saanud. Loomulikult oleks võinud jätta suurte poistega kokku laskmata, aga ei kujutanud midagi sellist ette. Tavaliselt ikka sakutatakse niisama, pannakse pikali, aga mitte ei lööda hambaid nõnda sisse.
Eks see ole väike meeldetuletus meile kõigile, et mida võib juhtuda tutvustamisel. Seda juhtub äärmiselt harva, aga siiski. Seega tuleb olla ettevaatlik ja vahel ei piisa isegi sellest.
Pisike veel nimetu rotipoisike 02.08.2012-02.09.2012
Puhka rahus väike poiss ja anna mulle andeks, et see nõnda läks.
Jalutasin pisikesi plikasid oma tüdrukutega eile ja nad olid nii õnnelikud koos, et mõtlesin näidata ka poistele suuri poisse ning palusin Loomahullul paar oma leebemat poissi kaasa võtta. Lasime nad siis koos diivanile, alguses jalutati päris rahumeelselt, aga 2 poissi hakkasid suhteliselt hooga pägasid selili keerama ja seega tõstsime nad ära. Lakk jäi üksi pisikestega diivanile - pesi ennast ja nuusutas paari päga. Pägad hoidsid üldjoontes eemale ja Lakk ka agressiivsust üles ei näidanud. Järsku aga ma ei tea mis tal pähe tuli, ründas ühe poisikest. Lahutama minnes pisike lausa rippus tal külgepidi hambus ja lõpuks sai Loomahull ka veel hammustada kõvasti. Ma ei hakka seda õudust pikemalt kirjeldama, aga igatahes pisike hingeldas mul natukene aega peos ja siis muutus täiesti loiuks. Mõtlesime veel, et äkki šokist, aga ei. Umbes 1-2 minutiga oli ta läinud. Tõenäoliselt tabas Lakk teda hammustades kopsu. Ütlen ausalt, mul käed siiani värisevad ja pisike rotipoiss ikka veel silme ees. Siiani ei jõua kohale, et see ikka päriselt juhtus. Olid ju rotid neutraalsel pinnal, väikesed on ju väga pisikesed veel ja ei olnud ka sellist agressiivsust, et oleks osanud ennustada seda. Kõik juhtus nõnda kähku. Tõeline šokk.
Pisikese poisikese elu jäi nõnda lühikeseks, just täna said nad kuu vanuseks. Ikka tunne, et eks ma ise süüdi olen, et mingi märk jäi märkamata, midagi oleks ehk teha saanud. Loomulikult oleks võinud jätta suurte poistega kokku laskmata, aga ei kujutanud midagi sellist ette. Tavaliselt ikka sakutatakse niisama, pannakse pikali, aga mitte ei lööda hambaid nõnda sisse.
Eks see ole väike meeldetuletus meile kõigile, et mida võib juhtuda tutvustamisel. Seda juhtub äärmiselt harva, aga siiski. Seega tuleb olla ettevaatlik ja vahel ei piisa isegi sellest.
Pisike veel nimetu rotipoisike 02.08.2012-02.09.2012
Puhka rahus väike poiss ja anna mulle andeks, et see nõnda läks.