Postitatud: 04. jaanuar 2019, 11:02
Postitas nuki8
Piuksu olukord on endine, ainult turse kõhu alt on kadunud. Mügarik naha all on sama suur. Sain järgmiseks nädalaks aja arsti juurde. Ei taha, et Piuksu ära sureb, sest ta on meil kõige kiiremini õppiv rott. Ahnus teeb ta nutikaks.
Temaga arsti juurde minek on paras pähkel. Piuksu on väga ettevaatlik ja nõrganärviline. Võõras kohas läheb tal kõht lahti ja ta muutub täiesti metsikuks. Kui ta koduski vales toas põrandale panna, seisab Piuksu hirmunult ühe koha peal. Kui ma tal ümbert kinni võtan, hakkab ta meeleheitlikult karjuma nagu väike põrsas. Mul on tunne, et kohe ta hammustab mind. Õnneks pole seda juhtunud. Piuksu oli juba meile tulles nõrga närvikavaga. Põdes pikalt kohavahetust ja kui ma teda kööki viisin oma õlal, siis oli pärast mu selg kakatriibuline.

Õpetame rottidele uut trikki. Nad peavad käskluse peale peopessa hüppama. Algus on paljutõotav. Rottidel on juba selge, et maiust saab siis, kui nad nelja käpakesega peopesas on. Järkjärgult kasvatame kõrgust, kuni nad peavad pihku saamiseks hüppama.