Postitatud: 30. jaanuar 2018, 10:42
Piuksu läks täna paanikasse, kui Udi toa avarusi avastama suundus. Ta ronis vetsunurka, mis on pealt läbipaistvast plastikust ja istus seal. Kui ma korraks ennast liigutasin, kargas ta hirmuga sealt välja ja hakkas laamendama. Selline äärmuslik käitumine tema poolt oli täna esimest korda. Lõpuks leidsin ta vetsu katuselt hirmust kössitamas. Minu käsi ta enam ei karda, suutsin ta paitamisega maha rahustada. Võtsin ühe mütsi, lasin tal sinna sisse ronida. Seal on turvaline, soe ja pime. Piuksu rahunes mu süles, mütsi sees ja puges mu hommikumantli voltide vahele.
Eile lasin Piuksu poole toa peale lahti, kuid ta varjus kardina taha ja jäigi sinna. Kui ma ta mitu päeva tagasi abipuuri tõstsin, et suurele puurile võrk peale panna, hakkas Piuksu abipuuris ahastavalt piuksuma. Isegi kui suure puuri uksed on lahti, Piuksu pole vabatahtlikult veel välja tulnud. Kui võtan ta välja, tahab ta meeleheitlikult puuri tagasi. Piuksu on väga õrna närvisüsteemiga. Mõtlen, et äkki on tal noorena mingi väga halb kogemus olnud. Ma ei tunne rottide hingeelu ja ei ole põhjalikult uurinud nende käitumist lemmikloomadena. Tean ainult, et targad, sotsiaalsed ja sõbralikud loomad. Udi on täpselt selline, millise ettekujutuse ma rottide kohta lugedes sain. Millest siis selline Piuksu käitumine? Kätega on Piuksu juba tuues harjunud ja inimese lähedusega samuti. Ta lihtsalt kardab ümbrust ja uut olukorda.
Õnneks on mul argade ja nõrga närvisüsteemiga elukatega palju kogemusi olgugi, et teisest liigist. Usun, et saan Piuksu ajapikku julgemaks.
http://tinypic.com/view.php?pic=2qn16ar ... nA1IDfLiM8
http://tinypic.com/view.php?pic=10nbal1 ... nA1TzfLiM9
Eile lasin Piuksu poole toa peale lahti, kuid ta varjus kardina taha ja jäigi sinna. Kui ma ta mitu päeva tagasi abipuuri tõstsin, et suurele puurile võrk peale panna, hakkas Piuksu abipuuris ahastavalt piuksuma. Isegi kui suure puuri uksed on lahti, Piuksu pole vabatahtlikult veel välja tulnud. Kui võtan ta välja, tahab ta meeleheitlikult puuri tagasi. Piuksu on väga õrna närvisüsteemiga. Mõtlen, et äkki on tal noorena mingi väga halb kogemus olnud. Ma ei tunne rottide hingeelu ja ei ole põhjalikult uurinud nende käitumist lemmikloomadena. Tean ainult, et targad, sotsiaalsed ja sõbralikud loomad. Udi on täpselt selline, millise ettekujutuse ma rottide kohta lugedes sain. Millest siis selline Piuksu käitumine? Kätega on Piuksu juba tuues harjunud ja inimese lähedusega samuti. Ta lihtsalt kardab ümbrust ja uut olukorda.
Õnneks on mul argade ja nõrga närvisüsteemiga elukatega palju kogemusi olgugi, et teisest liigist. Usun, et saan Piuksu ajapikku julgemaks.
http://tinypic.com/view.php?pic=2qn16ar ... nA1IDfLiM8
http://tinypic.com/view.php?pic=10nbal1 ... nA1TzfLiM9