Postitatud: 17. juuli 2017, 22:38
Mõtlesin, et võiks üle hulga aja siia ühe ülevaatliku postituse panna. Kõige tähtsam uudis on see, et ootame rotirahvale lisa. Rakvere lähedalt tuuakse kuu lõpus Saaremaale martenipoiss, täitsa armsake ja meenutab veidi Deltat. Uku ja Bruno on nüüdseks väga kokkuhoidev ja sõbralik vennakestepaar, mõtlesin, et põnevuse mõttes võiks neil ka sõber olla. Nende puuri mahuks kindlasti kokku kuus, võib-olla isegi rohkem rotte.
Tegelikult armusin ma ühte dumbopoissi, keda pakuti FB näriliste grupis. Pealael oli tal südamekujuline valge laik ning minu töökaaslased, kes teavad mu rotisaagast kõike, ristisid ta kohe Südamekeseks. Kahjuks ei õnnestunud mul Südamekest endale saada, sest praeguse suvise kiiruse juures (puhkuseasendused, ooperipäevade meditsiinivalved jne) lihtsalt ei olnud aega Tallinnasse talle järgi minna. Eilsest on ta pilt ära võetud, loodan kogu hingest, et ta hea kodu sai.
Ülisuures Royali puuris elab meil tegelikult ainult kaks rotti - alumisel korrusel Charly ning ülemisel Alfi, võre on vahelt kinni ja kaetud puiduga, et nad teineteist ei näeks. Tulevikuks kavandaksin siiski rohkem rotte sellesse mahukasse puuri, aga alles siis, kui väikesed erakud on lahkunud
Mõlemad on nii suured isiksused, et kellegagi kokku ei sobi. Alles hiljuti mõtlesin, et võiksin nad korraks diivani peale kokku panna. Charly oli juba kohal, Alf istus mu õlal. Järsku läks ta nii aktiivseks, et hakkas jooksma, kaotas tasakaalu ja kukkus või hüppas Charlyle selga. Charles nägi silmapilkselt välja nagu okastega siil ja valmistus ründama. Panin käe vahele ja tõmbasin Alfi ära, aga sain ikkagi ise hammustada. Palusin siis mõlemalt vabandust ja rahustasin neid kordamööda. Alfi on vaatamata oma kahele eluaastale tragi. See vahepealne haigus on kadunud, ei oska ikka öelda, mis see olla võis.
Charly on ülekaaluline ja passiivne, enamuse ajast ta magab oma sputnikus. Hommikune rutiin on, et mina joon tugitoolis kohvi ja tema müttab mu süles - seda ta ära ei unusta. Oleme käinud õues rohu sees kõndimas ja tuulevaikses kohas istumas, see talle ka meeldib. Õhtuti on ta aktiivsem, nõuab puurist välja ja paisid. Mulle meenutab ta oma arukuse poolest väikest koera
Natuke aega tagasi sain teada, et ei ole üldse kindel, kas martenipoiss meieni jõuab. Tuleb veel oodata, vaadata, ehk kellegi ikka saame.
Tegelikult armusin ma ühte dumbopoissi, keda pakuti FB näriliste grupis. Pealael oli tal südamekujuline valge laik ning minu töökaaslased, kes teavad mu rotisaagast kõike, ristisid ta kohe Südamekeseks. Kahjuks ei õnnestunud mul Südamekest endale saada, sest praeguse suvise kiiruse juures (puhkuseasendused, ooperipäevade meditsiinivalved jne) lihtsalt ei olnud aega Tallinnasse talle järgi minna. Eilsest on ta pilt ära võetud, loodan kogu hingest, et ta hea kodu sai.
Ülisuures Royali puuris elab meil tegelikult ainult kaks rotti - alumisel korrusel Charly ning ülemisel Alfi, võre on vahelt kinni ja kaetud puiduga, et nad teineteist ei näeks. Tulevikuks kavandaksin siiski rohkem rotte sellesse mahukasse puuri, aga alles siis, kui väikesed erakud on lahkunud
Mõlemad on nii suured isiksused, et kellegagi kokku ei sobi. Alles hiljuti mõtlesin, et võiksin nad korraks diivani peale kokku panna. Charly oli juba kohal, Alf istus mu õlal. Järsku läks ta nii aktiivseks, et hakkas jooksma, kaotas tasakaalu ja kukkus või hüppas Charlyle selga. Charles nägi silmapilkselt välja nagu okastega siil ja valmistus ründama. Panin käe vahele ja tõmbasin Alfi ära, aga sain ikkagi ise hammustada. Palusin siis mõlemalt vabandust ja rahustasin neid kordamööda. Alfi on vaatamata oma kahele eluaastale tragi. See vahepealne haigus on kadunud, ei oska ikka öelda, mis see olla võis.
Charly on ülekaaluline ja passiivne, enamuse ajast ta magab oma sputnikus. Hommikune rutiin on, et mina joon tugitoolis kohvi ja tema müttab mu süles - seda ta ära ei unusta. Oleme käinud õues rohu sees kõndimas ja tuulevaikses kohas istumas, see talle ka meeldib. Õhtuti on ta aktiivsem, nõuab puurist välja ja paisid. Mulle meenutab ta oma arukuse poolest väikest koera
Natuke aega tagasi sain teada, et ei ole üldse kindel, kas martenipoiss meieni jõuab. Tuleb veel oodata, vaadata, ehk kellegi ikka saame.