Postitatud: 20. november 2016, 18:46
Nii tore Ukut-Brunot näha jälle. 
Kummaline, et ühes pesakonnas nii erineva iseloomuga rotid on - Sinu poiste õekesed Hanna ja Inge on algusest peale maailma leebeimad tüdrukud olnud. Ülejäänud seltskond võttis nad hämmastavalt valutult omaks; küllap ka sellepärast, et pisipiigad ise kellegagi tüli norida ei üritanudki. Malbed ja ülisõbralikud on nad tänini, pole ma neid kellegagi kraaklemas näinud.
See Uku näksamise-komme on ehk pubekaea ilming? Mul enamik rotte mingil perioodil kanged näksajad olnud, ikka valusasti kohe. Õnneks on see seni kõigil varem või hiljem üle läinud. Tõsi, ükski pole päris titest peale riiakas olnud.
Kui nüüd kõrvale jätta mitme puuri puhastamise vaev ja tüütus, siis on asjal hea külg ka: vähemalt ei hakka Sul selle seltskonnaga igav.
Kummaline, et ühes pesakonnas nii erineva iseloomuga rotid on - Sinu poiste õekesed Hanna ja Inge on algusest peale maailma leebeimad tüdrukud olnud. Ülejäänud seltskond võttis nad hämmastavalt valutult omaks; küllap ka sellepärast, et pisipiigad ise kellegagi tüli norida ei üritanudki. Malbed ja ülisõbralikud on nad tänini, pole ma neid kellegagi kraaklemas näinud.
See Uku näksamise-komme on ehk pubekaea ilming? Mul enamik rotte mingil perioodil kanged näksajad olnud, ikka valusasti kohe. Õnneks on see seni kõigil varem või hiljem üle läinud. Tõsi, ükski pole päris titest peale riiakas olnud.
Kui nüüd kõrvale jätta mitme puuri puhastamise vaev ja tüütus, siis on asjal hea külg ka: vähemalt ei hakka Sul selle seltskonnaga igav.