Postitatud: 01. august 2015, 10:24
Sabad tänavad komplimentide eest! 
Prints elab nüüd juba mõned päevad teistest eraldi. Tegin talle oma armsa pesa väiksesse Ferplast puuri, kus pole vaja ronida või teistega toidu pärast võidelda.
Õigupoolest olen nüüd tõdenud, et ta kuivtoitu üldse ei söö. See, mis ma talle ette panin, seisis puutumatult eilseni. Võtsin ära ja vanur toitubki nüüd putrudest, hapukoorest, jogurtist ja toitvamatest puuviljadest nagu banaan, virsik jms. Veel läheb peale kurk (kui on kooritud), tomat, arbuus, õun.
Sööb ta ilusti, kui on tema hambale sobilik. Tundub, et närimist nõudvad toidud käivad talle lihtsalt üle jõu, sest kanakont veeti eile pessa ära suure õhinaga, aga tänaseks oli ta vaid natuke näksinud seda valge kamara osa.
Maiuse pulk ripub tal puuris, seda käib aeg-ajalt nakitsemas, tundub, et saab midagi kätte ka.
Ühesõnaga elame päev korraga, hommikul saab pudrukausi, õhtul sama kausiga jogurtit või hapukoort. Värsket püüan ka kogu aeg kättesaadavana hoida. Seda peab aga vahetama 2-3 korda päevas, sest need pisikesed kärbseraisad on kohe kohal, kui miskit seisma jääb. Banaan on ainuke, mis juba mõne aja möödudes ruttu ära süüakse
Vanamees on aga kuriloom. Kätte teda võtta ei saa ilma hammustada saamata. Seetõttu püüan teda üldse võimalikult vähe torkida. Vaid puuri puhastuseks võtsin eile välja, käin ja räägin juttu ja teen seljale pai, kui näen, et saan.
Elurõõmu tal veel jagub, puuris liigub võrdlemisi palju, kui ärkvel on. Nina on kohati veidi porfüriinine, aga muidu tundub, et peale tagumise kehapoole nõrkuse tal miskit häda pole. Eks ta selline seniilne on, aga see käib paratamatult vanadusega kaasas.
Pilt ka vanamehest ja tema pensionikodust:
Prints elab nüüd juba mõned päevad teistest eraldi. Tegin talle oma armsa pesa väiksesse Ferplast puuri, kus pole vaja ronida või teistega toidu pärast võidelda.
Õigupoolest olen nüüd tõdenud, et ta kuivtoitu üldse ei söö. See, mis ma talle ette panin, seisis puutumatult eilseni. Võtsin ära ja vanur toitubki nüüd putrudest, hapukoorest, jogurtist ja toitvamatest puuviljadest nagu banaan, virsik jms. Veel läheb peale kurk (kui on kooritud), tomat, arbuus, õun.
Sööb ta ilusti, kui on tema hambale sobilik. Tundub, et närimist nõudvad toidud käivad talle lihtsalt üle jõu, sest kanakont veeti eile pessa ära suure õhinaga, aga tänaseks oli ta vaid natuke näksinud seda valge kamara osa.
Maiuse pulk ripub tal puuris, seda käib aeg-ajalt nakitsemas, tundub, et saab midagi kätte ka.
Ühesõnaga elame päev korraga, hommikul saab pudrukausi, õhtul sama kausiga jogurtit või hapukoort. Värsket püüan ka kogu aeg kättesaadavana hoida. Seda peab aga vahetama 2-3 korda päevas, sest need pisikesed kärbseraisad on kohe kohal, kui miskit seisma jääb. Banaan on ainuke, mis juba mõne aja möödudes ruttu ära süüakse
Vanamees on aga kuriloom. Kätte teda võtta ei saa ilma hammustada saamata. Seetõttu püüan teda üldse võimalikult vähe torkida. Vaid puuri puhastuseks võtsin eile välja, käin ja räägin juttu ja teen seljale pai, kui näen, et saan.
Elurõõmu tal veel jagub, puuris liigub võrdlemisi palju, kui ärkvel on. Nina on kohati veidi porfüriinine, aga muidu tundub, et peale tagumise kehapoole nõrkuse tal miskit häda pole. Eks ta selline seniilne on, aga see käib paratamatult vanadusega kaasas.
Pilt ka vanamehest ja tema pensionikodust: