Postitatud: 12. aprill 2015, 10:58
Postitas flo
Viimase nädala sündmused on mind pannud taas mõtlema sellele, kuidas eri liikidest ühe pere loomad ikka omavahel suhtlevad ja mida tähendavad kardinaalsed muutused kogu seltskonna jaoks...

Suure reede varahommikul lahkus meie pere koer. Kass kutsub siiani aeg-ajalt sõpra ning otsib senisest veelgi enam inimese lähedust... Ka Särts elas nädalajagu päevi ainult puuri põhjas riidekuhja sees ja stressas. Välja tuli ta sealt alles pika kutsumise ja toiduga meelitamise peale. Arvasin esiti, et ka tema on haigeks jäänud, kuid eilsest on hakanud Särtsu tavapärane toimetamine ja elurütm taastuma...eile õhtust saadik magatakse jälle sputnikus ja silmad säravad erksamalt mulle vastu.