Postitatud: 16. detsember 2013, 10:14
Postitas Loomahull
Sõnu pole,
vaid tühjus pigistab hinge.
Saatus puruks lõi koosoldud aja,
nüüd korjame mälestusekilde...


RIP Piuks, 10.09.2011-15.12.2013.

Mis toimub, miks mina, jälle, miks, miks, MIKS??? Eile õhtul tagusid need küsimused poole ööni peas. Täpselt nädalaga kolm sõpra kaotada on ebaõiglaselt ränk. Olgu, Rosin oli vana ja seetõttu nagu loomulikum ja kergem, Capuccino oli haige, aga mitte niiiii haige. Aga Piuks? Lihtsalt, niisama... Miks... Mu puur pole kolm aastat nii tühi olnud, 7 rotikest tundub nii vähe... Ma peaaegu ei mäletagi enam aega, kui mul alla 10 oli... See oli kolm aastat tagasi, kui ma ülikooli tulin. Ja nüüd... Nädalaga on sõprade arvukus kukkunud nagu kevadine jääpurikas. Nii kurb, nii kurb. Iga kord vaatan puuri juba ehmatusega, ega keegi kuskil ei lama. Praegu just pidin šoki saama, kui Tipsi ennast selili asendis pesi, pooleldi läbi une. Muidugi kutsusin kõik ärkvele ja puuri äärde rivvi, et veenduda, et kõik on särasilmsed ja rõõmsad. Mulle tundub, et mul on varsti kabuhirm, et nad kõik surevad.

Puhka rahus, kallis. :lein:


P.S. Kissu, kas Sul pesakonda ei ole tulemas...?