Postitatud: 12. mai 2008, 20:36
Minu armastus rottide vastu sai alguse 1999 aastal, kui ostsime Pärnust, Laine tänava loomapoest mustvalge isase roti, kellele panime nimeks Rossu. Varsti lisandus emane rott Roosi. Mõlemad elasid eraldi. Roosi oli ka kirju ja sain ta tuttava käest, kelle rotil olid pojad sündinud. Kahjuks ei elanud Roosi kaua. Viisin ta õue värsket õhku hingama ja ta sai liialt päikest...Tõime loomapoest uue emase, jällegi mustavalgekirju. Tema sai nimeks Roosi 2 ehk Rosin.
Rossu karv jäi järjest hõredamaks ja lõpuks viisime ta arsti juurde. Arst ei osanud midagi öelda, ainult seda, et ta on isase kohta väike, tuleks anda rohkem loomset toitu ja ilmselt on tal mingi hormonaalne häire. Arvas, et ega ta poegi vist ei saa. Ma olin kurb, minu Rossu ja ei saa poegi! Kodus hakkasime proovima...Panime Roosi Rossu puuri, algul Roosi tõrjus teda, käis sõda, aga peagi võttis omaks. Elasid mõnda aega, Roosi hakkas paisuma, oli lõpuks nagu padakonn! Tõstsin ta eraldi ja sündis 7 poega! Kõik terved ja elujõulised.
.Tahtsime teist korda veel poegi, kuid seda me poleks pidanud tegema. Roosi oli vist juba liiga vana, igatahes sündis vaid 2 poega, kes ei jäänud elama.
Jätsime ühe emase poja Roosile seltsiks ja nimeks sai ta Minni. Rossu suri 2000 a. oktoobris. Leidsin ta hommikul surnuna, kusjuures õhtul pandud toit oli ära söödud. Roosi suri insuldi tagajärjel, Minnil tuli piimanäärme kasvaja...Siis elasid meil 2 isast rotti, Maksi ja Villu. Maksi oli tumepruun ja Villu valge. Surid rahulikult vanadusse. Peale nende lahkumist tundsin, et rohkem rotte ei taha. Aga hiljuti hakkasin "Pisi" foorumit lugema ja avastasin rotid uuesti. Lõpuks oli selge, et rotid ma saama pean.
Pühapäeval käisime Tallinnas ja saime 3 armast rotipoega rutsa käest. Kolm poisut, üks helehall, teised kreemikad (beežikad). Plaanis oli Kristiinest veel üks rott osta, kuid seal olid kõik emased. Sõitsime Ülemistesse, seal oli mitu isast. Valisin välja ühe pisikese mustvalge. Vanem kui vendadekolmik, aga palju väiksem. Ülinäljasena asus kohe sööma ja terve tee sõi vahelduva eduga. Teiste poolt üle nuusutatud, võeti ta kohe kampa.
Puuri mahub kalkulaatori järgi 4 rotti, nii et nüüd on limiit täis. Algul hoidis kolmik ühte ja uustulnuk oli eraldi, siis moodustus kaks paari, nüüd juba magatakse kõik hunnikus koos. Magatakse ja müratakse vaheldumisi. Tahaks kogu aeg puuri juures istuda ja neid vaadata!
Rossu karv jäi järjest hõredamaks ja lõpuks viisime ta arsti juurde. Arst ei osanud midagi öelda, ainult seda, et ta on isase kohta väike, tuleks anda rohkem loomset toitu ja ilmselt on tal mingi hormonaalne häire. Arvas, et ega ta poegi vist ei saa. Ma olin kurb, minu Rossu ja ei saa poegi! Kodus hakkasime proovima...Panime Roosi Rossu puuri, algul Roosi tõrjus teda, käis sõda, aga peagi võttis omaks. Elasid mõnda aega, Roosi hakkas paisuma, oli lõpuks nagu padakonn! Tõstsin ta eraldi ja sündis 7 poega! Kõik terved ja elujõulised.
.Tahtsime teist korda veel poegi, kuid seda me poleks pidanud tegema. Roosi oli vist juba liiga vana, igatahes sündis vaid 2 poega, kes ei jäänud elama. Jätsime ühe emase poja Roosile seltsiks ja nimeks sai ta Minni. Rossu suri 2000 a. oktoobris. Leidsin ta hommikul surnuna, kusjuures õhtul pandud toit oli ära söödud. Roosi suri insuldi tagajärjel, Minnil tuli piimanäärme kasvaja...Siis elasid meil 2 isast rotti, Maksi ja Villu. Maksi oli tumepruun ja Villu valge. Surid rahulikult vanadusse. Peale nende lahkumist tundsin, et rohkem rotte ei taha. Aga hiljuti hakkasin "Pisi" foorumit lugema ja avastasin rotid uuesti. Lõpuks oli selge, et rotid ma saama pean.
Pühapäeval käisime Tallinnas ja saime 3 armast rotipoega rutsa käest. Kolm poisut, üks helehall, teised kreemikad (beežikad). Plaanis oli Kristiinest veel üks rott osta, kuid seal olid kõik emased. Sõitsime Ülemistesse, seal oli mitu isast. Valisin välja ühe pisikese mustvalge. Vanem kui vendadekolmik, aga palju väiksem. Ülinäljasena asus kohe sööma ja terve tee sõi vahelduva eduga. Teiste poolt üle nuusutatud, võeti ta kohe kampa.
Puuri mahub kalkulaatori järgi 4 rotti, nii et nüüd on limiit täis. Algul hoidis kolmik ühte ja uustulnuk oli eraldi, siis moodustus kaks paari, nüüd juba magatakse kõik hunnikus koos. Magatakse ja müratakse vaheldumisi. Tahaks kogu aeg puuri juures istuda ja neid vaadata!