www.pisi.ee

Sa ei pea üldse kuulama, mida nad räägivad. See, et nad sinuga ühel või teisel põhjusel ühte klassi on sattunud, ei tee neid veel sinu sõpradeks ega ka võimalikeks sõpradeks. Isegi tuttavateks mitte, kui nad seda ära teeninud pole. Tegelikult pole nad ilmselt ka su vaenlased, see on lihtsalt mingi tobe huvi, "mis karul kõhus on", s.t. kuidas sa reageerid. Kui sul nendega midagi rohkemat ühist pole kui ühes ruumis istumine, siis tegele parem rahulikult oma asjadega. Ehk on mõni neist kadegi, et sul selline huvitav hobi on, neile võib-olla loomi koju ei lubata. Ja nii mõnegi silmis teeb see sind kindlasti huvitavamaks, mis siis,et seda välja ei julgeta öelda. Tegelikult on see narrimise põhjus ju jumala positiivne asi, mind narriti omal ajal nii-öelda "arusaadava põhjusega" (kehvad riided, pidudel ei käinud jne).
Häid nõuandeid on siin juba jagatud (ehh, olen ehk õelusekott, aga mulle meeldib see Liisa rotipabulate-paki idee). Omalt poolt lisaks, et kui raamatulugeja oled, siis võta Jonas Gardelli "Koomiku lapsepõlv" kätte (kui praegu ei istu, siis mõne aasta pärast) - kurvavõitu raamat, aga kuidagi väga tabavalt kirjutatud.