Postitatud: 14. mai 2005, 13:26
Kõige hullem on see, et pole kellelegi anda. Võrus pole eriti populaarne rotipidamine. Kui keegi võtabki, siis tahab, et annaksin koos puuriga. Ma kahjuks ei saa puurist loobuda. Loomapoodi saaksin viia tagasi, kuid seal niigi nende õde koos vennaga ühes puuris. Samas ei tahaks neid ka lahutada. Ühest pesakonnast olevatel rotudel on parem ja julgem koos elada. Ei jõua oodata kuna emased saavad 15 kuu vanuseks, et enam ei jääks tiineks (kui see muidugi vastab tõele). Parem oleks siis võinud juba Kutt ja Arnold ka emased olla.
Need preilid on nii nunnud, ei raatsi kohe halba perekonda anda neid. Nädal või nats rohkem saan neid hoida ja siis tuleb midagi ette võtta. Kui muud varianti pole, siis poodi tagasi. Pean Tartust endale ikkagi uued isased muretsema. Ei saa ju Kutti ka üksi puuris pidada. On teine nii kurb, otsides minult iga päev lohutust.
Kardan, et poes nad kõik varsti tiined. Osta või poodi puur ja hoida omas puuris niikaua, kui saavad kellegile ära antud. Mida küll teha...?
Need preilid on nii nunnud, ei raatsi kohe halba perekonda anda neid. Nädal või nats rohkem saan neid hoida ja siis tuleb midagi ette võtta. Kui muud varianti pole, siis poodi tagasi. Pean Tartust endale ikkagi uued isased muretsema. Ei saa ju Kutti ka üksi puuris pidada. On teine nii kurb, otsides minult iga päev lohutust.
Kardan, et poes nad kõik varsti tiined. Osta või poodi puur ja hoida omas puuris niikaua, kui saavad kellegile ära antud. Mida küll teha...?