Postitatud: 14. mai 2005, 09:40
Nüüd siis peaaegu kindel, et minu rotud on emased. Ei saanud kohe pool ööd magada. On teised nii hinge pugenud. Mõlemad sellised toredad halli-valge laigulised. Üks nats tumedama halli värviga, kui teine. On teised juba sotsialiseerunud:närivad minu näppe, ei põgene, söövad näpuvahelt ja lähenedes tormavad sinna nurka, kust lähened. Arnoldil ka töised päevad- käib ümber puuri nagu kass pudru ümber. Haistab vist emaste lõhna ja tahab esimene olla. Kui naine ükspäev tõi mingi sureva kassipoja (arvatavalt nälginud), siis sai sellele eluvaim sisse puhutud. Kassipoja meiepool oleku ajal polnud Arnoldil aega kassi õieti vaadatagi, vajadus oli suurem rotipojude vastu. Korra nuusutas ainult kassipoega. Ise kartsin, et murrab maha, kuid Arnoldit ei huvitanud eriti kass. Enamuse ajast magab pisikeste uuri juures ja Kutt on suurest puurist proovib ka läbi võre tegevusse sekkuda.
Kahju, pean kunagi nendest armsatest loomadest loobuma, ei taha ainult loomapoodi tagasi viia. Endale ei saa ka jätta. Veel ühe suure puuri jaoks jääb elamises ruumi väheks (kõigest elamises 63m2 ). Võetud sai ka lootuses, et pakuvad Kutile seltsi ja on isased. Nüüd Kutt ikka üksi. Mida teha, plikad muutuvad iga päevaga armsamaks. Ei ole julgenud nimesidki panna. Pean ikkagi kunagi isastega asendama ja hea perekonna plikadele kindlustama.
???????????????????????????????????
Kahju, pean kunagi nendest armsatest loomadest loobuma, ei taha ainult loomapoodi tagasi viia. Endale ei saa ka jätta. Veel ühe suure puuri jaoks jääb elamises ruumi väheks (kõigest elamises 63m2 ). Võetud sai ka lootuses, et pakuvad Kutile seltsi ja on isased. Nüüd Kutt ikka üksi. Mida teha, plikad muutuvad iga päevaga armsamaks. Ei ole julgenud nimesidki panna. Pean ikkagi kunagi isastega asendama ja hea perekonna plikadele kindlustama.
???????????????????????????????????