Postitatud: 22. november 2012, 09:22
Rändrotist on nad olulisemalt pisemad. Praegu on nad täpselt sama suured nagu mu kahekuune rändroti poja. Välimus ongi selline rotipojalik, eriti armsa nöpsiku näoga, kõrvad hästi suured, silmad suured ja häästi pikk saba. Piltidel olev emane on üle aasta vanune, pildid üsna hiljaaegu tehtud.
Õnnestus nad saada Põlvamaalt. Seal ühe sealauda remondi käigus leiti laevahelt kolm pisikest põnni. Keegi aga maha ei raatsinud neid lüüa, osteti hoopis kauplusest puur neile. Minuni jõudsid nad täiesti kogemata, läksin hoopis kilke tooma inimese käest, kelle juures rotikesed elasid ja kes neid tegelikult ei soovinud. Nagu ma neid nägin, nii ma vaimustusest huilates neid endale nõudsin.... ja ka sain
Kolmest olid üks isane ja kaks emast ja kuna nad ka eelmises kodus juba mitu kuud koos elanud olid, lootsin salamisi, et poegi ei tulegi. Ei tahtnud isast ka üksinda elama panna. Peale kolme kuud minu juures elamist aga märkasin, et ühel emasel kõhus pallike ja nii pidi vaene poiss ikkagi tüdrukutest eraldi kolima. Kui pojad käes, võtsin ühendust Tallinna Loomaaiaga, kuna mõned aastad tagasi olid ka neil kodurotid olemas, lootsin teha nendega diili ja tuua mõned mitte-sugulastest rotid. Sealsed kodurotid aga olid juba mõnda aega tagasi loojakarja läinud ja nende sõnul pole neil õnnestunud ka kusagilt uusi hankida. Nii koliski pool minu kodurotibandet loomaaeda ja endale jätsin 5 emast.
Siin kuuvanune põnn:
ja tema umbes seitsmekuune ema:
Õnnestus nad saada Põlvamaalt. Seal ühe sealauda remondi käigus leiti laevahelt kolm pisikest põnni. Keegi aga maha ei raatsinud neid lüüa, osteti hoopis kauplusest puur neile. Minuni jõudsid nad täiesti kogemata, läksin hoopis kilke tooma inimese käest, kelle juures rotikesed elasid ja kes neid tegelikult ei soovinud. Nagu ma neid nägin, nii ma vaimustusest huilates neid endale nõudsin.... ja ka sain
Kolmest olid üks isane ja kaks emast ja kuna nad ka eelmises kodus juba mitu kuud koos elanud olid, lootsin salamisi, et poegi ei tulegi. Ei tahtnud isast ka üksinda elama panna. Peale kolme kuud minu juures elamist aga märkasin, et ühel emasel kõhus pallike ja nii pidi vaene poiss ikkagi tüdrukutest eraldi kolima. Kui pojad käes, võtsin ühendust Tallinna Loomaaiaga, kuna mõned aastad tagasi olid ka neil kodurotid olemas, lootsin teha nendega diili ja tuua mõned mitte-sugulastest rotid. Sealsed kodurotid aga olid juba mõnda aega tagasi loojakarja läinud ja nende sõnul pole neil õnnestunud ka kusagilt uusi hankida. Nii koliski pool minu kodurotibandet loomaaeda ja endale jätsin 5 emast. Siin kuuvanune põnn:
ja tema umbes seitsmekuune ema: