Postitatud: 23. detsember 2009, 00:36
Tere!
Mõtlesin siis kirjutada ka enda hamsikutest natuke. Olen juba päris ammu hamstreid pidanud. Kokku on mul olnud 4 kuldhamstrit, kuid nüüd olen nelja kääbushamstri õnnelik omanik.
Hamstrid otsustasin võtta septembris ning valik langes seekord kääbushamstritele. Saigi siis võetud 4 pisikest isast. Kaks robonovskit ja kaks tavalist kääbushamstrit.
Erinevad liigid said mul kokku nõnda, et tahtsin võtta rohkem kui kaks hamstrit ning olin teadlik sellest, et loomakesed tuleb võtta korraga. Nii õnnestuski mul leida erinevatest poodidest kaks tavalist halli kääbushamstrit, kuid rohkem polnud neid paraku kuskil hetkel saada. Viimasesse loomapoodi minnes lootsin sealt veel mõne isase juurde saada, kuid kahjuks tavalisi hamstreid enam polnud, kuid oli kaks robonovskit isast. Müüjat usaldades, kes väitis et loomakesed sobivad koos pidamiseks, võtsingi endale veel kaks hamstrit.
Tänaseks on nad mul olnud juba mitu kuud ja õnneks pole mingeid probleeme esinenud. Puuris on palju majakesi. Vahepeal magavad kõik koos ühes majas, kuid enamuse ajast on robonovskid omaette ja teised omaette.
Liigid käituvad väga erinevalt. Kui hallid magavad enamuse päevast, siis robonovskid ainult marutavad ja jooksevad ja kaevavad.
Nimesid neil kahjuks pole, kui ma kellelegi räägin siis ongi beežid hamstrid ja hallid hamstrid
Nimesid pole neil sellepärast, et ma ei suuda neid kuidagi eristada. Hallidest on jah üks pisut pontsakam kui teine, aga seda eristab ka ainult siis kui nad korraga nähtaval on. Robonovskitel pole ma seni mingit erinevust veel avastanud 
nad on nagu kaks tilka vett.
Räägin siis natuke ka meie igapäevasest elust koos hamstritega. Nimelt võtsin ma nad endale korterisse seltsiks, kui pidin Tartu ülikooli minema. Kuid hiljem otsustasin nad siiski koju tuua. Kõige suurem lõbu nendest oli minu koera jaoks ( austraalia siiditerjer) kes ei saanud neilt enam kuidagi silmi pöörata. Ta ainult valvas neid ning ei lasknud ühtegi kassi puurile ligi. Nüüdseks on hamstrid meil olnud juba mitu kuud, kuid kutsa pole endiselt tüdinud nende vaatamisest. Nii kui korraks kuskil ära käib jookseb jälle vaatama, kas hamstrid on ikka alles.
Varsti räägin lähemalt hamsude tegemistest ning üritan ka pilte näidata...
Mõtlesin siis kirjutada ka enda hamsikutest natuke. Olen juba päris ammu hamstreid pidanud. Kokku on mul olnud 4 kuldhamstrit, kuid nüüd olen nelja kääbushamstri õnnelik omanik.
Hamstrid otsustasin võtta septembris ning valik langes seekord kääbushamstritele. Saigi siis võetud 4 pisikest isast. Kaks robonovskit ja kaks tavalist kääbushamstrit.
Erinevad liigid said mul kokku nõnda, et tahtsin võtta rohkem kui kaks hamstrit ning olin teadlik sellest, et loomakesed tuleb võtta korraga. Nii õnnestuski mul leida erinevatest poodidest kaks tavalist halli kääbushamstrit, kuid rohkem polnud neid paraku kuskil hetkel saada. Viimasesse loomapoodi minnes lootsin sealt veel mõne isase juurde saada, kuid kahjuks tavalisi hamstreid enam polnud, kuid oli kaks robonovskit isast. Müüjat usaldades, kes väitis et loomakesed sobivad koos pidamiseks, võtsingi endale veel kaks hamstrit.
Tänaseks on nad mul olnud juba mitu kuud ja õnneks pole mingeid probleeme esinenud. Puuris on palju majakesi. Vahepeal magavad kõik koos ühes majas, kuid enamuse ajast on robonovskid omaette ja teised omaette.
Liigid käituvad väga erinevalt. Kui hallid magavad enamuse päevast, siis robonovskid ainult marutavad ja jooksevad ja kaevavad.
Nimesid neil kahjuks pole, kui ma kellelegi räägin siis ongi beežid hamstrid ja hallid hamstrid
Nimesid pole neil sellepärast, et ma ei suuda neid kuidagi eristada. Hallidest on jah üks pisut pontsakam kui teine, aga seda eristab ka ainult siis kui nad korraga nähtaval on. Robonovskitel pole ma seni mingit erinevust veel avastanud nad on nagu kaks tilka vett. Räägin siis natuke ka meie igapäevasest elust koos hamstritega. Nimelt võtsin ma nad endale korterisse seltsiks, kui pidin Tartu ülikooli minema. Kuid hiljem otsustasin nad siiski koju tuua. Kõige suurem lõbu nendest oli minu koera jaoks ( austraalia siiditerjer) kes ei saanud neilt enam kuidagi silmi pöörata. Ta ainult valvas neid ning ei lasknud ühtegi kassi puurile ligi. Nüüdseks on hamstrid meil olnud juba mitu kuud, kuid kutsa pole endiselt tüdinud nende vaatamisest. Nii kui korraks kuskil ära käib jookseb jälle vaatama, kas hamstrid on ikka alles.
Varsti räägin lähemalt hamsude tegemistest ning üritan ka pilte näidata...