Postitatud: 07. jaanuar 2012, 18:04
Merisiga on ideaalne loom lastele. Ta on inimsõbralik, suhtlemisaldis ning ei hammusta peaaegu kunagi. See ruigam naudib hellitamist ja paitamist ning nurrub õnnelikult, kui talle tähelepanu pööratakse.
Merisiga on suurem kui hiir või hamster. Seetõttu on teda ka kergem püüda, kui ta juhtub käest minema lipsama. Kuigi seda ruigamit ei peeta nii targaks nagu rotti, on teda võimalik välja õpetada.
Merisiga tõepoolest räägib sinuga - muidugi oma keeles. Ta teeb erinevaid hääli andmaks märku oma tujudest ja soovidest. Ruigam ei häälitse ainult omaette. Kui sa kõneled oma lemmikuga, võite arendada tõelist vestlust.
Sinu seake ei jää peaaegu kunagi haigeks. Ta on väga vastupidav ja naudib aias mängimist. Sellest hoolimata ei tasu oma loomakest suisa pakasega õue saata.
Peale eelmainitute võid oma lemmikule poest osta spetsiaalseid meriseatoite. Merisead peavad saama palju C-vitamiini, muidu haigestuvad nad kergesti skorbuuti. Seepärast soovitatakse järgmisi toiduaineid (sulgudes on märgitud, kui palju selles 200 grammi kohta C-vitamiini leidub):
- kaalikas (260 mg), sinep (252 mg), võilill (200 mg), kapsas (192 mg), rooskapsas (173 mg), petersell (140 mg), lehtkapsas (140 mg), guajaav (125 mg), peet (100 mg), lillkapsas (100 mg), nuikapsas (100 mg), maasikad (100 mg), spinat (60 mg), vaarikad (60 mg), ameerika (kollane) kaalikas (52 mg), apelsin (50 mg), hiina kapsas (50 mg).
Kindlasti ei tohi sa oma närilist hellitada magusaga. Ka soolane ei mõju talle hästi. Kui soovid lemmikule head meelt teha, võid talle osta spetsiaalseid närilistele mõeldud maiustusi. Kõige rohkem rõõmustab su karvarull aga siis, kui saab värskeid aedvilju. Lisaks toidule võid puuri torgata ka puuoksakese. Nii saab su pisike loomake hambaid teritada ja ka puurivarbadele jääb värv alles.
Kõige targem oleks notsu osta lemmikloomapoest. Kuid siiski tasub olla ettevaatlik. Kui märkad, et poe puhtus jätab soovida, osta merisiga mujalt.
Väikesed merisealapsed peaksid ringi tormama kui peata kanad ja olema üsna kartlikud. Kui merisiga on kohe ostes väga sõbralik ja rahulik, näitab see, et notsul võivad küljes olla igasugused tõved. Jälgi ka, et põrsa nina oleks kuiv ning taguots puhas.
Ja nüüd natuke ka levinumatest tõugudest. Ameerika merisead on lühikese sileda karvaga. Ka abessiinlase karvkate on lühike, kuid selles on pöörised, mida kutsutakse rosettideks. Peruu merisiga on aga pikakarvaline. Himaalaja notsu tunneb ära valge kasuka ning mustade või tumepruunide jalgade, nina ja kõrvade järgi. Silmad on punased. Dalmaatslane kannab aga mustade täppidega vakget kasukat.
Kui oled otsustanud koos pidada kahte või enamat ruigamit, pead arvestama nende sugudega. Kaks emast notsut peaksid omavahel hästi läbi saama, ehkki toidu ja maiustuste pärast võib tulla nääklemist. Kahe isase vahel võib minna aga tõsiseks kismaks, kui neile ei anta piisavalt ruumi. Ei ole eriti mõistlik panna emane notsu ühte puuri kahe isasega, sest viimaste vahel läheb pea kindlasti daami pärast kakluseks. Lõpuks nälgib nõrgem isane lihtsalt surnuks, sest ta tõrjutakse eemale nii toidu- kui ka veenõu juurest.
Kõige paremini saavad omavahel läbi isane ja emane merisiga. Kui sa just ei tegele nende loomakeste aretamisega, oleks kõige targem lasta üks ruigamitest ära steriliseerida. Üks meriseapaar suudab nimelt aastas "toota" kümneid pesakondi väikeseid notsusid.
Kui aga tahad muretseda ainult ühe merisea, siis pead otsustama, kas osta emane või isane karvakera. Isased on reegina aktiivsemad ja kogukamad. Emaseid seevastu peetakse kuulekamateks ja rahulikemateks. Kuid pead arvestama võimalusega, et emasloom on juba ostes titeootel. Ning mis kõige tähtsam - kui su emane notsu pole 12-kuuselt veel järglasi saanud, siis tuleb hoolitseda selle eest, et ta tiineks ei jääks. Asi on selles, et merisigade vaagnaluud hakkavad kokku kasvama 9 ja 12 elukuu vahel ning edasine sünnitus võib lõppeda sinu lemmiku surmaga.
Tekst on võetud lehelt http://www.hot.ee/merisiga/index.htm , sellel lehel on veel lugemist, nii et kui soovid võid vaadata
Merisiga on suurem kui hiir või hamster. Seetõttu on teda ka kergem püüda, kui ta juhtub käest minema lipsama. Kuigi seda ruigamit ei peeta nii targaks nagu rotti, on teda võimalik välja õpetada.
Merisiga tõepoolest räägib sinuga - muidugi oma keeles. Ta teeb erinevaid hääli andmaks märku oma tujudest ja soovidest. Ruigam ei häälitse ainult omaette. Kui sa kõneled oma lemmikuga, võite arendada tõelist vestlust.
Sinu seake ei jää peaaegu kunagi haigeks. Ta on väga vastupidav ja naudib aias mängimist. Sellest hoolimata ei tasu oma loomakest suisa pakasega õue saata.
Peale eelmainitute võid oma lemmikule poest osta spetsiaalseid meriseatoite. Merisead peavad saama palju C-vitamiini, muidu haigestuvad nad kergesti skorbuuti. Seepärast soovitatakse järgmisi toiduaineid (sulgudes on märgitud, kui palju selles 200 grammi kohta C-vitamiini leidub):
- kaalikas (260 mg), sinep (252 mg), võilill (200 mg), kapsas (192 mg), rooskapsas (173 mg), petersell (140 mg), lehtkapsas (140 mg), guajaav (125 mg), peet (100 mg), lillkapsas (100 mg), nuikapsas (100 mg), maasikad (100 mg), spinat (60 mg), vaarikad (60 mg), ameerika (kollane) kaalikas (52 mg), apelsin (50 mg), hiina kapsas (50 mg).
Kindlasti ei tohi sa oma närilist hellitada magusaga. Ka soolane ei mõju talle hästi. Kui soovid lemmikule head meelt teha, võid talle osta spetsiaalseid närilistele mõeldud maiustusi. Kõige rohkem rõõmustab su karvarull aga siis, kui saab värskeid aedvilju. Lisaks toidule võid puuri torgata ka puuoksakese. Nii saab su pisike loomake hambaid teritada ja ka puurivarbadele jääb värv alles.
Kõige targem oleks notsu osta lemmikloomapoest. Kuid siiski tasub olla ettevaatlik. Kui märkad, et poe puhtus jätab soovida, osta merisiga mujalt.
Väikesed merisealapsed peaksid ringi tormama kui peata kanad ja olema üsna kartlikud. Kui merisiga on kohe ostes väga sõbralik ja rahulik, näitab see, et notsul võivad küljes olla igasugused tõved. Jälgi ka, et põrsa nina oleks kuiv ning taguots puhas.
Ja nüüd natuke ka levinumatest tõugudest. Ameerika merisead on lühikese sileda karvaga. Ka abessiinlase karvkate on lühike, kuid selles on pöörised, mida kutsutakse rosettideks. Peruu merisiga on aga pikakarvaline. Himaalaja notsu tunneb ära valge kasuka ning mustade või tumepruunide jalgade, nina ja kõrvade järgi. Silmad on punased. Dalmaatslane kannab aga mustade täppidega vakget kasukat.
Kui oled otsustanud koos pidada kahte või enamat ruigamit, pead arvestama nende sugudega. Kaks emast notsut peaksid omavahel hästi läbi saama, ehkki toidu ja maiustuste pärast võib tulla nääklemist. Kahe isase vahel võib minna aga tõsiseks kismaks, kui neile ei anta piisavalt ruumi. Ei ole eriti mõistlik panna emane notsu ühte puuri kahe isasega, sest viimaste vahel läheb pea kindlasti daami pärast kakluseks. Lõpuks nälgib nõrgem isane lihtsalt surnuks, sest ta tõrjutakse eemale nii toidu- kui ka veenõu juurest.
Kõige paremini saavad omavahel läbi isane ja emane merisiga. Kui sa just ei tegele nende loomakeste aretamisega, oleks kõige targem lasta üks ruigamitest ära steriliseerida. Üks meriseapaar suudab nimelt aastas "toota" kümneid pesakondi väikeseid notsusid.
Kui aga tahad muretseda ainult ühe merisea, siis pead otsustama, kas osta emane või isane karvakera. Isased on reegina aktiivsemad ja kogukamad. Emaseid seevastu peetakse kuulekamateks ja rahulikemateks. Kuid pead arvestama võimalusega, et emasloom on juba ostes titeootel. Ning mis kõige tähtsam - kui su emane notsu pole 12-kuuselt veel järglasi saanud, siis tuleb hoolitseda selle eest, et ta tiineks ei jääks. Asi on selles, et merisigade vaagnaluud hakkavad kokku kasvama 9 ja 12 elukuu vahel ning edasine sünnitus võib lõppeda sinu lemmiku surmaga.
Tekst on võetud lehelt http://www.hot.ee/merisiga/index.htm , sellel lehel on veel lugemist, nii et kui soovid võid vaadata