Postitatud: 19. detsember 2013, 14:23
Tere, loomasõbrad. 
Mina olen 19-aastane, peagi-peagi 20-aastaseks saav neiu, kelle suureks armastuseks on alati ja tõesti alati loomad olnud. 5,5 aastat olin ma Loomade Hoiupaigas vabatahtlik, kus suures osas siiski tegelesin koertega, vähem kassidega ja kord õnnestus tegeleda ka küülikuga. Võib-olla sealtki see küülikuarmastus peale hakkaski..
Kuna mul on 30.detsember tulemas sünnipäev ja mu poiss ( siin kasutaja mart63 ) ei olnud mulle kindlat kinki välja mõelnud, siis loomapoes tekkiski uitmõte - tahan jänest! Temal on kodus kaks deegut olemas ja tõsi, põhiliselt toidan neid mina, kuid päris oma loom oli siiski puudu ju..
Veidi mõtlemist, kaalumist, arutamist ja siis pikalt palumist - järgmine päev ehk siis eile oli päev, mil mu poiss puuri ja kogu muu träniga koju saabus. Paraku aga küülikut, kes mulle kohe silma jäi, me ei saanud, sest stress ja kõhulahtisus oli see, mis pani selle küüliku nö. karantiini. Otsisime ja vaatasime, korra olin juba lootust kaotamas, et ei olegi seda õiget.. ja siis Ta istus, Rocca al Mare petcenteri 'puuris' ja mu südamest käis läbi torge. Tema ongi see õige.
Üks vahva lontkõrv, kelle iseloomust ja käitumisest ma veel päris sotti pole saanud, kuid praegu tundub küll tohutult muhe loom. Sugu ma Temal ei tea veel, kuid Ta on tüdruku nägu ja ilmselgelt sai Tema nimeks Emma
Väga arglik ei ole - kui panna voodile, siis uudistab ja tatsab ringi. Puuris on samuti väga julge. Kui koju tulin ( ja polnud Temaga koos olnud 6h ), siis puges majja peitu ja surus end maadligi. Süles aga leebus ja lasi end silitada, voodis hakkas jälle ringi kõndima tähtsalt.
Minu südame on Ta totaalselt võitnud.
Pilte kah:
Siin pildil koos minuga ehk verivärske õnneliku omanikuga.
http://cl.ly/image/3F0A1D2a3S1k
http://cl.ly/image/2S452q1Q1C0b
http://cl.ly/image/2C0D0c1j0q2r
Mina olen 19-aastane, peagi-peagi 20-aastaseks saav neiu, kelle suureks armastuseks on alati ja tõesti alati loomad olnud. 5,5 aastat olin ma Loomade Hoiupaigas vabatahtlik, kus suures osas siiski tegelesin koertega, vähem kassidega ja kord õnnestus tegeleda ka küülikuga. Võib-olla sealtki see küülikuarmastus peale hakkaski..
Kuna mul on 30.detsember tulemas sünnipäev ja mu poiss ( siin kasutaja mart63 ) ei olnud mulle kindlat kinki välja mõelnud, siis loomapoes tekkiski uitmõte - tahan jänest! Temal on kodus kaks deegut olemas ja tõsi, põhiliselt toidan neid mina, kuid päris oma loom oli siiski puudu ju..
Veidi mõtlemist, kaalumist, arutamist ja siis pikalt palumist - järgmine päev ehk siis eile oli päev, mil mu poiss puuri ja kogu muu träniga koju saabus. Paraku aga küülikut, kes mulle kohe silma jäi, me ei saanud, sest stress ja kõhulahtisus oli see, mis pani selle küüliku nö. karantiini. Otsisime ja vaatasime, korra olin juba lootust kaotamas, et ei olegi seda õiget.. ja siis Ta istus, Rocca al Mare petcenteri 'puuris' ja mu südamest käis läbi torge. Tema ongi see õige.
Üks vahva lontkõrv, kelle iseloomust ja käitumisest ma veel päris sotti pole saanud, kuid praegu tundub küll tohutult muhe loom. Sugu ma Temal ei tea veel, kuid Ta on tüdruku nägu ja ilmselgelt sai Tema nimeks Emma
Väga arglik ei ole - kui panna voodile, siis uudistab ja tatsab ringi. Puuris on samuti väga julge. Kui koju tulin ( ja polnud Temaga koos olnud 6h ), siis puges majja peitu ja surus end maadligi. Süles aga leebus ja lasi end silitada, voodis hakkas jälle ringi kõndima tähtsalt.
Minu südame on Ta totaalselt võitnud.
Pilte kah:
Siin pildil koos minuga ehk verivärske õnneliku omanikuga.
http://cl.ly/image/3F0A1D2a3S1k
http://cl.ly/image/2S452q1Q1C0b
http://cl.ly/image/2C0D0c1j0q2r