www.pisi.ee

Kaks aastat tagasi sai Tabasalu Rimis loomapoes kohatud üht imearmsat beeži jäneselast. Ta elas tibatillukeses puuris, toiduks mingid krõbinad ja liikumisvabadus 0. Mitu korda sai teda seal vaatamas käidud ja iga kord pani ta oma pisikesed käpakesed vastu klaasi ja vaatas mulle silma sisse. Isegi müüja naeris ja ütles, et "näe, tahab sinuga kaasa minna!". Tema puurikaaslane, must iludus, ei teinud minust kordagi väljagi. Niisiis ühel ilusal päeval otsustasin ta endaga kaasa võtta. Tunne ütles, et see on õige tegu.
Nime tüdrukule panna ei osanud ning ajapikku hakati teda kutsima Äksliks, sest ta oli vahetpidamata äksi täis. Kuna oli kevadine aeg, sai esimeseks koduks kasvuhoone, kuhu panin talle peitupugemiseks kasti, värsket rohelist ja vett.