Postitatud: 04. mai 2012, 18:17
kõiksugused teised nimed, mis tähendab, et me pole talle veel õiget ning head nime leidnud 
Tere kallid Pisilased! Kõpsikese surmast on nüüd möödas juba 9 kuud ning olgugi, et ma ütlesin, et meie perre uut jänksi ei tule, sai see täna teoks!
Kõpsike elab meie mälestustes ikka edasi ning iga päev meenub, kui tühi meie elu nüüd tegelikult on... Toas ei ole kedagi ootamas, elamine püsib laitmatus korras, aga see kõik muutus täna - meie ellu saabus 2 kuune jänkupoiss Sipsik (tegelikult siis kutsub isa teda Kõpsiks ja üldse, igasuguste teiste hüüdnimedega). Ta on sündinud 25/26. veebruaril ning ta on täielik Kõpsi koopia - nii hingelt kui kehalt.
Ta on meil olnud umbes 2 tundi ning juba tegeleb ta ringi nuhkimise ning muu säärasega, olgugi, et vaibalt maha tulla ta ei julge. Ta on kõva ninaga nügija, iga krabina peale muutub uudishimulikuks ning tema lemmikpoosiks on selili olemine (süles) ning samal ajal peab teda kõrvade tagant sügama. Mõtlesime issiga, et ehk on ta reinkarneerunud Kõpsi - ta on nii tema moodi, kõiges.. see oli ka üks põhjus, miks me ta ostsime..
Vahepeal oli meil mõtteid, et ehk võiks võtta uue jänku, aga issi polnud selleks valmis - ta ütles alati, et ta leinab Kõpsit ning seejärel tekkisid ka minul vastakad tunded ning 6 kuud tagasi jäigi jänku võtmata.
Aga uus mõte nunni võtta tuli ca 2 nädalat tagasi, kui me rääkisime, et loomapoes on üks Kõpsi moodi jännu. Issi hakkas rohkem huvi tundma ning uuris, milline ta on jne. 1 nädal tagasi küsis ta hinda, seejärel teadsime, et issi on jänku võtmiseks valmis.. Alguses oli muidugi hirm väga suur - ehk tekivad jälle neerukivid ning kõik lõppeb jälle nii halvasti...
Lõplik otsus sündis siis, kui ma näitasin pilti - issi ütles: "See on ju meie Kõpsi" ning kolmapäeval läksime teda broneerima ning täna käisime Sipsikul järel.. Nii kui issi Sipsikut läbi klaasi nägi, oli ta reaktsioon sama mis ülevalpool kirjeldatud - meie Kõpsi..
Me emmega muidugi ütlesime, et tema nimeks ei saa Kõpsi, sest neid on vaid üks ja ainus ning issi ütles, et kõpsi ongi rohkem hüüdnimi (meie jaoks on kõpsi juba jänku teine nimetus jänku=kõpsi).
Müüa ütles, et tal on natuke kahju, et Sipsik ära läheb, sest ta on tõsiselt hea iseloomuga jännu ning ütles, et me võime alati läbi astuda ning rääkida kuidas meil läheb ning nägin ta kasvatajat, kes oli rõõmus, et Sipsik lõpuks ometi kodu sai
Aga 2 kuuse jänku kohta on ta väga aktiivne, julge, ta on täielik beebi, nügib ninaga, piilub majakesest välja, armastab seda sinist majakest, mida Kõpsi vihkas ning tunneb huvi krabisevate asjade üle
Ning õde ütles kõrvalt, et juba näitab hambaid
Hetkel on kõik, meie tuju on väga super ning jällegi on hinges väga rõõmus tunne
Vabandust segase teksti pärast, ma olen nii rõõmus lihtsalt!
Tere kallid Pisilased! Kõpsikese surmast on nüüd möödas juba 9 kuud ning olgugi, et ma ütlesin, et meie perre uut jänksi ei tule, sai see täna teoks!
Kõpsike elab meie mälestustes ikka edasi ning iga päev meenub, kui tühi meie elu nüüd tegelikult on... Toas ei ole kedagi ootamas, elamine püsib laitmatus korras, aga see kõik muutus täna - meie ellu saabus 2 kuune jänkupoiss Sipsik (tegelikult siis kutsub isa teda Kõpsiks ja üldse, igasuguste teiste hüüdnimedega). Ta on sündinud 25/26. veebruaril ning ta on täielik Kõpsi koopia - nii hingelt kui kehalt.
Ta on meil olnud umbes 2 tundi ning juba tegeleb ta ringi nuhkimise ning muu säärasega, olgugi, et vaibalt maha tulla ta ei julge. Ta on kõva ninaga nügija, iga krabina peale muutub uudishimulikuks ning tema lemmikpoosiks on selili olemine (süles) ning samal ajal peab teda kõrvade tagant sügama. Mõtlesime issiga, et ehk on ta reinkarneerunud Kõpsi - ta on nii tema moodi, kõiges.. see oli ka üks põhjus, miks me ta ostsime..
Vahepeal oli meil mõtteid, et ehk võiks võtta uue jänku, aga issi polnud selleks valmis - ta ütles alati, et ta leinab Kõpsit ning seejärel tekkisid ka minul vastakad tunded ning 6 kuud tagasi jäigi jänku võtmata.
Aga uus mõte nunni võtta tuli ca 2 nädalat tagasi, kui me rääkisime, et loomapoes on üks Kõpsi moodi jännu. Issi hakkas rohkem huvi tundma ning uuris, milline ta on jne. 1 nädal tagasi küsis ta hinda, seejärel teadsime, et issi on jänku võtmiseks valmis.. Alguses oli muidugi hirm väga suur - ehk tekivad jälle neerukivid ning kõik lõppeb jälle nii halvasti...
Lõplik otsus sündis siis, kui ma näitasin pilti - issi ütles: "See on ju meie Kõpsi" ning kolmapäeval läksime teda broneerima ning täna käisime Sipsikul järel.. Nii kui issi Sipsikut läbi klaasi nägi, oli ta reaktsioon sama mis ülevalpool kirjeldatud - meie Kõpsi..
Me emmega muidugi ütlesime, et tema nimeks ei saa Kõpsi, sest neid on vaid üks ja ainus ning issi ütles, et kõpsi ongi rohkem hüüdnimi (meie jaoks on kõpsi juba jänku teine nimetus jänku=kõpsi).
Müüa ütles, et tal on natuke kahju, et Sipsik ära läheb, sest ta on tõsiselt hea iseloomuga jännu ning ütles, et me võime alati läbi astuda ning rääkida kuidas meil läheb ning nägin ta kasvatajat, kes oli rõõmus, et Sipsik lõpuks ometi kodu sai
Aga 2 kuuse jänku kohta on ta väga aktiivne, julge, ta on täielik beebi, nügib ninaga, piilub majakesest välja, armastab seda sinist majakest, mida Kõpsi vihkas ning tunneb huvi krabisevate asjade üle
Ning õde ütles kõrvalt, et juba näitab hambaid
Hetkel on kõik, meie tuju on väga super ning jällegi on hinges väga rõõmus tunne
Vabandust segase teksti pärast, ma olen nii rõõmus lihtsalt!