Postitatud: 19. aprill 2011, 11:56
Pole olnud juhust pikka aega kirjutada siia, nüüd parandan oma vea.
14. aprill oli Sandral sünnipäev, neiu on nüüd 3 aastane.
Alustasime hommikut värskendava salatiassortiiga, mille neiud alla kugistasid ning peale seda väsinult huuli limpsides pikali viskasid. Järeldasin, et sobis selline hommikusöök. Sandra oli eriti õnnelik, kuna petersell oli ka lisatud- ta jumaldab seda.
Pealelõunal panin aga Jutale uued lillad traksid selga (mäletatavasti kulus meil eelmine aasta neid 7 paari), Sandra sai meelitatud väikesesse puuri ja sõit arsti juurde võis alata. Vaktsiinid tehtud, Jutal küüned lõigatud ning kontrollitud hambad-kõrvad ja kaalud, võime rahulikult kevadele vastu minna. Ei olnud just ilus minust selline kink neiule sünnipävaks teha, aga nad mõlemad on selle arstiga sina peal ja otsest paanikat või hirmu ei näidanud kumbki välja. Juta küll käis väga tihti süles- ta nõuab sülle, kui ta üksi end väga kindlalt ei tunne. Aga Sandra oli nagu kodus.
Juta on meil nüüd siis 2 kg raske- eelmine aasta, olime vanuse kohta pisemad, nüüd oli arstitädi õnnelik, et neiu ilusti kaalus on.
Sandra 2,3 kg, ka temaga oldi rahul, kuna vahepeal oli haigus meist järgi jätnud luu ja naha.
Õhtu lõpetasime muidugi pähklite, mõne rosina ja tükikese banaaniga, kuna neiud olid tõesti tublid.
14. aprill oli Sandral sünnipäev, neiu on nüüd 3 aastane.
Alustasime hommikut värskendava salatiassortiiga, mille neiud alla kugistasid ning peale seda väsinult huuli limpsides pikali viskasid. Järeldasin, et sobis selline hommikusöök. Sandra oli eriti õnnelik, kuna petersell oli ka lisatud- ta jumaldab seda.
Pealelõunal panin aga Jutale uued lillad traksid selga (mäletatavasti kulus meil eelmine aasta neid 7 paari), Sandra sai meelitatud väikesesse puuri ja sõit arsti juurde võis alata. Vaktsiinid tehtud, Jutal küüned lõigatud ning kontrollitud hambad-kõrvad ja kaalud, võime rahulikult kevadele vastu minna. Ei olnud just ilus minust selline kink neiule sünnipävaks teha, aga nad mõlemad on selle arstiga sina peal ja otsest paanikat või hirmu ei näidanud kumbki välja. Juta küll käis väga tihti süles- ta nõuab sülle, kui ta üksi end väga kindlalt ei tunne. Aga Sandra oli nagu kodus.
Juta on meil nüüd siis 2 kg raske- eelmine aasta, olime vanuse kohta pisemad, nüüd oli arstitädi õnnelik, et neiu ilusti kaalus on.
Sandra 2,3 kg, ka temaga oldi rahul, kuna vahepeal oli haigus meist järgi jätnud luu ja naha.
Õhtu lõpetasime muidugi pähklite, mõne rosina ja tükikese banaaniga, kuna neiud olid tõesti tublid.