Postitatud: 28. jaanuar 2011, 13:55
Ma ei tea mis nüüd toimub. Sandral on jälle koorikud, aga tundub, et need paranevad kiiremini kui ma neid ei näpi, mäda sinna alla tekkinud pole. Ilmselt on tal immuunsüsteem täitsa paigast ära, rääkisin ka arstile ja jõudsime järeldusele, et ei ole mõtet rohtusid anda, mingit kasu väga neist pole ju tulnud. See selleks.
Meil on hoopis suurem jama- 2 viimast päeva on neiud jõhkralt kakelnud, täiesti jube, nii kui üksteist näevad, on tulemuseks võitlus. Mõlemal sabad püsti ja läheb andmiseks. Ja ei ole seda, et üks oleks väiksem ja nõrgem, Juta karvad lendavad ja Sandra kõrv on hammustusjälgedega. Kaklused väga pikad pole, tavaliselt ma ei jõua veel vahelegi kui juba on üks neist- Juta tavaliselt, teise tuppa läinud ära.
Aga põhikannataja olen ma ise- eile löödi mulle vahele minnes hambad veeni, ei olnud just mõnus tunne, see kes küüliku hammustust tunda on saanud, teab kui teravad need kiksid olla võivad. Ja täna sain käe vahele täpselt enne kaklust, Sandra haaras mu pöidlast hammastega, tõmbas end selili ja hakkas kõvasti-kõvasti mind tagumiste jalgadega peksma, ise hoidis kogu aeg silmi kinni. Kui ma siis lõpuks karjatasin "Sandra" lasi ta lahti ja oli ise ka väga üllatunud, hüppas oma puuri ja läks poti peale.
Mu neiudel on vist kevad pähe hakanud... Ja seda isegi ei ole veel väljas...
Meil on hoopis suurem jama- 2 viimast päeva on neiud jõhkralt kakelnud, täiesti jube, nii kui üksteist näevad, on tulemuseks võitlus. Mõlemal sabad püsti ja läheb andmiseks. Ja ei ole seda, et üks oleks väiksem ja nõrgem, Juta karvad lendavad ja Sandra kõrv on hammustusjälgedega. Kaklused väga pikad pole, tavaliselt ma ei jõua veel vahelegi kui juba on üks neist- Juta tavaliselt, teise tuppa läinud ära.
Aga põhikannataja olen ma ise- eile löödi mulle vahele minnes hambad veeni, ei olnud just mõnus tunne, see kes küüliku hammustust tunda on saanud, teab kui teravad need kiksid olla võivad. Ja täna sain käe vahele täpselt enne kaklust, Sandra haaras mu pöidlast hammastega, tõmbas end selili ja hakkas kõvasti-kõvasti mind tagumiste jalgadega peksma, ise hoidis kogu aeg silmi kinni. Kui ma siis lõpuks karjatasin "Sandra" lasi ta lahti ja oli ise ka väga üllatunud, hüppas oma puuri ja läks poti peale.
Mu neiudel on vist kevad pähe hakanud... Ja seda isegi ei ole veel väljas...