Postitatud: 12. jaanuar 2015, 20:44
Iga loom on erinev, igal loomal on oma taust. Ma ei tea, kust sinu jänks pärit olnud, aga kui keegi ei ole talle õpetanud, mis asi on pott ja kuidas sellega käituda, siis tema ei saa seda ka teada. Meie töö on oma lemmikuid õpetada, nende jaoks olemas olla ja mõista seda, et loomad ei käitu alati nagu meie seda endale ette oleme näinud.
Nagu Kaleria ka juba mainis, on mõttekas puuris graanulit (saepuru) hoida ainult potis ja sinna siis koguda pabulaid, kui ta on põrandale pissinud, siis paberrätikuga see pühkida ja ka rätik potti panna- nii tunneb ta lõhna ja teab, kuhu peab tegema häda. Kuid see õpetamine võib võtta aega. Minu neiul juhtub ka vahel ikka mõni pabul jooksu pealt põrandale potsatama, ta ei tee seda meelega, lihtsalt juhtub vahest.
Enda küülikut olen kunagi pidanud pesema arsti ettekirjutusel ja selleks ostsin loomaapteegist spetsiaalse allergiavaba lõhnatu ja värvitu antiseptilise shampooni. Küülikut pestes peab alati ta ka ära kuivatama, kuna nad saavad külma väga kergesti. Pesemine ei ole lihtne ja ei meeldi neile üldjuhul, ole ettevaatlik, et ta nt varvast ei murraks- võib rabeleda ja sind küünistada. Kui tal on ainult käpsud mustad, siis proovigi pesta ainult käppasid, küll aga ei pruugi nad väga kergesti puhtaks minna. Sellised käpsid tekivad puhastamata pinnal pidevalt olles.
PS: tavalise pesuvahendiga (sh nõudepesuvahend, inimese shampoonid jms) pesta ei tohi, kuna küülik puhastab end ka ise ja kui selline keemia talle suhu satub, võib tulemus olla väga kurb.
Süles ei meeldi ka minu plikale olla, küülik pole ronija loom- maapinnal (põrandal) on ju ikka kindlam. Võid tal puuri ees lamada ja lase tal avastada sind. Harjumine võtab aega, minu preilil läks nt mu mehega ära harjumiseks 2,5 aastat.
Hinga sügavalt sisse ja välja, harju ise ja lase ka uuel pereliikmel harjuda uue eluga
Nagu Kaleria ka juba mainis, on mõttekas puuris graanulit (saepuru) hoida ainult potis ja sinna siis koguda pabulaid, kui ta on põrandale pissinud, siis paberrätikuga see pühkida ja ka rätik potti panna- nii tunneb ta lõhna ja teab, kuhu peab tegema häda. Kuid see õpetamine võib võtta aega. Minu neiul juhtub ka vahel ikka mõni pabul jooksu pealt põrandale potsatama, ta ei tee seda meelega, lihtsalt juhtub vahest.
Enda küülikut olen kunagi pidanud pesema arsti ettekirjutusel ja selleks ostsin loomaapteegist spetsiaalse allergiavaba lõhnatu ja värvitu antiseptilise shampooni. Küülikut pestes peab alati ta ka ära kuivatama, kuna nad saavad külma väga kergesti. Pesemine ei ole lihtne ja ei meeldi neile üldjuhul, ole ettevaatlik, et ta nt varvast ei murraks- võib rabeleda ja sind küünistada. Kui tal on ainult käpsud mustad, siis proovigi pesta ainult käppasid, küll aga ei pruugi nad väga kergesti puhtaks minna. Sellised käpsid tekivad puhastamata pinnal pidevalt olles.
PS: tavalise pesuvahendiga (sh nõudepesuvahend, inimese shampoonid jms) pesta ei tohi, kuna küülik puhastab end ka ise ja kui selline keemia talle suhu satub, võib tulemus olla väga kurb.
Süles ei meeldi ka minu plikale olla, küülik pole ronija loom- maapinnal (põrandal) on ju ikka kindlam. Võid tal puuri ees lamada ja lase tal avastada sind. Harjumine võtab aega, minu preilil läks nt mu mehega ära harjumiseks 2,5 aastat.
Hinga sügavalt sisse ja välja, harju ise ja lase ka uuel pereliikmel harjuda uue eluga