Postitatud: 30. juuli 2007, 22:15
Lotte saamislugu
Kord ma nägin Veeriku Selveri loomapoes pisikest halli-valge kirjut jänksi. Lontis kõrvad ja puha. Ma tundsin, et tema on minu ja mina olen tema. Ja nii ma käisingi iga päev teda loomapoes vaatamas. Eks ma vanemaid kutsusin ka vaatama. Üks päev tõin pööningult alla vana küüliku puuri. Vennaga puhastasime selle ära. (Ma andsin vanematele kavalalt järjest märguandeid, et ma tahan küülikut ja olen selleks valmis.) Tulen siis loodusmajast koju ja nad küsisid, et kas ma ikka nii väga tahan jänkut. Ma vastasin loomulikult jaatavalt ja mul oli nimigi välja mõeldud - Lotte. Nii ta meile koju saigi.
Atsi saamislugu
Mõnda aega olin ma tahtnud Lottele sõpra osta. Lõunakeskuses olid mõned küülikud. Täpselt sellist värvi nagu ma olen alati tahtnud (pruunakad). Nii ma neid vaatasin ja kutsusin vanemad vaatama. Seekord ma tõsiselt lunisin ja ütlesin, et neil võiks koos nii lõbus olla. Müüja soovitas võtta emasele lisaks emast. Kuid mina olin Lontust lugenud, et parem oleks isane ja isase kasuks ma otsustasingi. Ja see oli väärt otsus! Nad on parimad sõbrad. Ats oli nii pisike, et ühe käe peale mahtus ära. Nüüd on nad Lottega peaaegu sama suured.
Ma ei kujuta elu ilma nendeta ette. Mida ma küll teeksin kodus peale trenni...
Kord ma nägin Veeriku Selveri loomapoes pisikest halli-valge kirjut jänksi. Lontis kõrvad ja puha. Ma tundsin, et tema on minu ja mina olen tema. Ja nii ma käisingi iga päev teda loomapoes vaatamas. Eks ma vanemaid kutsusin ka vaatama. Üks päev tõin pööningult alla vana küüliku puuri. Vennaga puhastasime selle ära. (Ma andsin vanematele kavalalt järjest märguandeid, et ma tahan küülikut ja olen selleks valmis.) Tulen siis loodusmajast koju ja nad küsisid, et kas ma ikka nii väga tahan jänkut. Ma vastasin loomulikult jaatavalt ja mul oli nimigi välja mõeldud - Lotte. Nii ta meile koju saigi.
Atsi saamislugu
Mõnda aega olin ma tahtnud Lottele sõpra osta. Lõunakeskuses olid mõned küülikud. Täpselt sellist värvi nagu ma olen alati tahtnud (pruunakad). Nii ma neid vaatasin ja kutsusin vanemad vaatama. Seekord ma tõsiselt lunisin ja ütlesin, et neil võiks koos nii lõbus olla. Müüja soovitas võtta emasele lisaks emast. Kuid mina olin Lontust lugenud, et parem oleks isane ja isase kasuks ma otsustasingi. Ja see oli väärt otsus! Nad on parimad sõbrad. Ats oli nii pisike, et ühe käe peale mahtus ära. Nüüd on nad Lottega peaaegu sama suured.
Ma ei kujuta elu ilma nendeta ette. Mida ma küll teeksin kodus peale trenni...