Postitatud: 31. oktoober 2014, 11:41
Tunnen südamest kaasa pereliikme kaotuse puhul.
Võibolla on natuke abiks meie pere kogemus.
Kui meie väike toakutsu suri, elas toona viieaastane tütar seda kohutavalt üle, aina nuttis ja kaotas kõige vastu huvi. Ise oleksin uue kutsu võtmisega oodanud, kuni suurem lein vaibub, aga kuna lapse kurvastamist on nii raske vaadata, pidasime temaga tõsise jutuajamise. Esialgu oli muidugi selline suhtumine, et tema tahab ainult oma kallist Rikit ja ükski teine koer teda asendada ei saa (mis on muidugi õige). Aga siis jõudsime jutuga sinnamaani, et just Riki õpetas meile, kui väga oluline pereliige võib üks koerake olla ja et elu koos koeraga on palju vahvam. Et uus koer ei tule mingil juhul Riki asemele, vaid tuleb meile tänu Rikile ja aitab sellega hoida ka mäletusi temast.
Uus kutsikas oli väga vahva ja aitas meil kõigil leinaga paremini toime tulla, ehkki alguses kippusime teda ikka eelmise koeraga võrdlema...
Inimesed on erinevad ja see, mis sobib ühele, ei pruugi teisele üldse vastuvõetav olla. Aga lemmikust jäänud tühjus ja vaikus on väga valus ning peres, kus jagub loomale nii palju hellust ja hoolimist nagu sinu jutust selgelt tunda on, lihtsalt peab olema keegi, kellele seda jagada.
Ka väga kogenud loomaomanikud eksivad vahel ja kõike ei saagi ette näha ja teada.
Võibolla on natuke abiks meie pere kogemus.
Kui meie väike toakutsu suri, elas toona viieaastane tütar seda kohutavalt üle, aina nuttis ja kaotas kõige vastu huvi. Ise oleksin uue kutsu võtmisega oodanud, kuni suurem lein vaibub, aga kuna lapse kurvastamist on nii raske vaadata, pidasime temaga tõsise jutuajamise. Esialgu oli muidugi selline suhtumine, et tema tahab ainult oma kallist Rikit ja ükski teine koer teda asendada ei saa (mis on muidugi õige). Aga siis jõudsime jutuga sinnamaani, et just Riki õpetas meile, kui väga oluline pereliige võib üks koerake olla ja et elu koos koeraga on palju vahvam. Et uus koer ei tule mingil juhul Riki asemele, vaid tuleb meile tänu Rikile ja aitab sellega hoida ka mäletusi temast.
Uus kutsikas oli väga vahva ja aitas meil kõigil leinaga paremini toime tulla, ehkki alguses kippusime teda ikka eelmise koeraga võrdlema...
Inimesed on erinevad ja see, mis sobib ühele, ei pruugi teisele üldse vastuvõetav olla. Aga lemmikust jäänud tühjus ja vaikus on väga valus ning peres, kus jagub loomale nii palju hellust ja hoolimist nagu sinu jutust selgelt tunda on, lihtsalt peab olema keegi, kellele seda jagada.
Ka väga kogenud loomaomanikud eksivad vahel ja kõike ei saagi ette näha ja teada.