Postitatud: 31. oktoober 2014, 10:45
Postitas Piky
Tunnen süüd, et minu vastutusel oli väike loomake ja ma ei saanud tema eest hoolitsemisega hakkama. Minu tehtud vea eest maksis tema eluga.... Me võtsime teda kui täisväärtuslikku pereliiget, rääkisime, mängisime, vaatasime tv-d koos, vahest kui lõuna ajal keegi meist pikutas siis sai Jänkugi kaissu ja tal ei olnud selle vastu midagi, niikaua kuni keegi silitas ja sügas. Minu tehtud vea tõttu on õnnetu mu laps ja mina - tühjus ja kurbus on hinges ja toas....
Palun vabandust et siin sedasi hädaldan aga tunnen et pean abi otsima ja ei oska seda kuskilt mujalt otsida... :(