Postitatud: 07. juuni 2004, 22:09
Postitas nuu
Täna oli tore kogemus Viru keskuse loomapoes. Läksin rottidele uut joogipudelit ostma (eelmisele näris Nell augu sisse), sobrasin seal riiulis ja äkki tundsin, et keegi sikutab mind püksisäärest. Esimene mõte oli, et mul on luulud, sest täpselt selline sikutamise komme on ühel minu rotil. Vaatasin siiski maha ja ... väike jänku tatsas rõõmsalt mööda poodi ringi! :)
Samast poest on aga pärit ka minu viimase aja halvim kogemus. Paar nädalat tagasi seal käies oli seal pesakond tillukesi rotipoegi ühes puuris oma emaga, kes oli ise alles võibolla umbes kahekuune, mitte rohkem, ning isaga, kes seal koos emaga mingil tingimusel ei oleks tohtinud olla, sest laps-ema oleks võinud nii kergesti uuesti tiineks jääda. Läksin muidugi müüjale kutma... asi lõppes sellega, et mul oli ka müüjast kahju, mitte ainult rottidest. Ta rääkis mulle nõutult, et ta teab väga hästi, et nii ei tohiks, aga omanik ei lubanud isastele eraldi puuri võtta ja ta ei saa midagi teha. Tänaseks paistis, et selles poes oli ainult papa koos poistega, ema ja plikad ilmselt olid kas ära ostetud või, mis tõenäolisem, mõnda teise sama keti poodi viidud. Ma saan täitsa aru, et alati ei piisa ka sellest, et müüja loomi armastab. Tänane jänkujalutaja oli muuseas seesama müüja.