Postitatud: 18. oktoober 2008, 00:30
Olen seal poes korduvalt käinud, kui juba Kristiinesse lähen. Seega olen ikka üritanud vaadata poodi sellise pilguga, et äkki leian siis kas rottidele või küülikutele kolmanda seltsilise juurde. Paraku Kristiine loomapoega tõesti rahule ei jäänud - rottidel polnud sööki absoluutselt ja märki toidustki polnud. Veepudelit polnud, üks rott lamas surnult puuri nurgas ( ei hinganud ) ja müüjale seda öeldes, ütles ta: "Ma ei hakka ju ometi praegu seda laipa sealt ära korjama! Ta oli juba eile hommikul surnud!" Vihastasin, trampisin jalgadega peaaegu vastu maad. MIS KÄITUMINE ?! Teised rotid ( neid oli 6 seal peale selle laiba ) peavad elama ( no, mis elu see on? ) rotilaiba kõrval. Mida? Ma ei saa aru, mida lähed sinna poodi tööle, kui sa ei oska isegi loomade vastu huvi tunda.
Kaks pisikest tüdrukut tulid, valisid välja imepisikese rottide transportpuuri ja üks rääkis nii õnnelikult, et see peaks olema parajalt suur puur tema kolmele rotiplikale. Ma mõtlesin, et ma minestan ära. Haiglane! Müüja naeratas lahkelt ja ütles, et eluruumi peaks neil jätkuma. Vaidlesin rangelt vastu, mispeale mind poest üldse välja saadeti.
Järgmine päev tagasi minnes vedeles laip ikka puurinurgas, samamoodi ka kaks liivahiire laipa.
Mida teha? Kaebamine oleks mõttetu, keegi ei teeks midagi ju?
Kaks pisikest tüdrukut tulid, valisid välja imepisikese rottide transportpuuri ja üks rääkis nii õnnelikult, et see peaks olema parajalt suur puur tema kolmele rotiplikale. Ma mõtlesin, et ma minestan ära. Haiglane! Müüja naeratas lahkelt ja ütles, et eluruumi peaks neil jätkuma. Vaidlesin rangelt vastu, mispeale mind poest üldse välja saadeti.
Järgmine päev tagasi minnes vedeles laip ikka puurinurgas, samamoodi ka kaks liivahiire laipa.
Mida teha? Kaebamine oleks mõttetu, keegi ei teeks midagi ju?