Postitatud: 06. veebruar 2015, 11:17
Postitas Caballo
Olen hammustustega suhteliselt harjunud, sest tegelen peamiselt väärkoheldud ja agressiivsete loomadega, kuid kui mõni loomake on juba pikemat aega olnud normaalse käitumisega ning hakkab siis mingil x-põhjusel jälle käsi veristama võtab ikka närvi natuke mustaks küll. Varsti pole armidele enam ruumi ja plaastrid on alati otsas. :D
Veel ei meeldi see, kui ei lasta oma küüsi või hambaid kontrollida/lõigata ja suplusliiva söömine ja reostamine. Plastikust puuri alus, mis on ka ainus plastikust asi, mis mu pudulojustele kättesaadav on vanematele elanikele mingit huvi ega rahuldust ei paku, kuid uustulnukad vahel hambaga proovivad ikka, millega on tegu. Siis aitab vaid okste koguse suurendamine. :)
Eks loomad jäävad ikka loomadeks, mõni käitub paremini, teine jälle halvemini. Me lihtsalt ei saa inimeste moodi käitumist neil oodata. :)