Postitatud: 23. august 2014, 19:09
Postitas BLackRat
Ka minul on väiksest peale lemmikute sõltuvus olnud.
Mu emal oli ka väiksena kõiksugu loomi ja temal selle vastu midagi ei olnud, kui mu ema ainuke tingimus on alati olnud, et ma ise pean lemmiku jaoks vajalikud tarvikud ja söögi muretsema ning ise tema eest hoolt kandma. Kuna elan linnast väljas omas kodus, siis lemmikute võtt polnud probleem. Alati on meil koerad-kassid olnud.
Kuna alles 14 aastaselt sain reaalselt palga eest tööle, siis alles siis tekkis mul võimalus täita oma unistus- võtta oma enda, täitsa enda oma lemmik. Selleks osutusid rotid ja õnneks ema oli nõus, sest tal endal oli nooruses üks vahva rotipoiss Albert, kes oli täielikult vabapidamisel. Esimesed rotid olid poisid Romeo ja Thomas. Siis, kui nad surid ei olnud mul mõnda aega enam lemmikuid, kui üks mu sõbranna tõi mulle oma kaks rotineiud Della ja Nelli. Della oli mu kohene lemmik- dumbo kõrvadega pisike Ratatouille :)
Nüüdseks on mul veel tuhkur Minna ka, kes oli minu pikaajaline unistus ja kelle jaoks selle suve algul raha teenisin. Ja ausalt öeldes, ilma lemmikuteta ei kujutaks ma oma elu ette. Nüüd veel pisike unistus oma pisike koerake ja vb üks tuhkrupoiss lisaks võtta, aga seda kõike peale seda, kui kool läbi saab ;)