Postitatud: 26. oktoober 2015, 19:44
Tervist!
Pöördun siia murega, kuna lihtsalt ise ei oska enam midagi ette võtta ja ei suuda pealt vaadata, kuidas minu pereliige, kellest ma väga hoolin, niimoodi aina nõrgemaks ja nõrgemaks jääb...
Meie merisiga (Notsik) on alati olnud väga elurõõmus ja rõõmsameelne. Ennem, alati kui trepist ülest tulid kuulsid juba ta ruigamist, mis lausa nõudis, et sul oleks porgand või mõni muu söögipala kaasas. (ta elab teisel korrusel) Ta sõi alati rõõmuga, see oligi peamine tegevus tal. Ta käis tihti majast väljas ja jooksis puuris ringi. Ta oli päris pontsakas, ümar.
Umbes pool aastat tagasi avastime et tal on ühelt küljelt karv maas. Mitte päris terve külg, aga mingi ala sealt. (Ta on emane) Tal olid ka tissid kroobatanud või noh ei olnud päris tavalised, nii et oli aru saada, midagi on lahti. Niisiis läksime arsti juurde ja tal avastati emakas tsüst. Arst ütles, et kui teda mitte kõhust pigistada, siis see ei tohiks lõhkeda ja midagi hullu ei juhtu. Kuna ta oli ise nii elurõõmus, siis me arvasime, et las ta elab oma elukest rahulikult edasi.
Kõik oli suurepärane kuni eelmise esmaspäevani, mil me avastasime, et ta ei tule enam oma majast välja toitu nõudma, kui tema puuri juurde lähed. Ta ei söö ega joo. Ta lihtsalt istub majas. Panime talle toidulauaks ette kõike paremat, aga ei midagi. Ka ühtegi junni polnud, seega ta tõesti ei olnud midagi söönud. Vahepeal märkasime, et ta ikkagi tuli korraks majast välja ja tuhnis heinas, kuid ikkagi ei söönud, ta ka mälus värsket jääsalatit aga sülitas välja..siis avastasime, et tal on lõua all mädapunn, arvasime, et äkki on asi sellega seotud (mingi hambapõletik vmidagi), arst tegi tuimestuse ja uuris hambaid aga ei midagi, täiesti korras. Tehti ka röntgen ja kaa tsüst polnud lõhkenud. Aga milles siis asi? Tal oli ainult kõht gaasi täis olnud, seda oli näha. Talle süstiti valuvaigistit, et äkki sp ei söö, et see mädapunn on valus, aga ka nüüd ei hakanud ta sööma..ostsime apteegist eraldi närilistele mõeldud pulbri, millest veega kokku segades pidi saama toit, mida me süstla kaudu talle nüüd midu päeva ise suhu oleme lasnud. Aga siiani mitte ühte junni kah?! Tundub nagu tal seedetegevus ei töötaks...see on nüüdseks kestnud täpselt nädal..Paar päeva tagasi käis ta kasvõi kord päevas heinas tuhnimas, kuid nüüd ta lihtsalt istub majas ja ei tee ühtki häält, lihtsalt istub paigal, liikumatult, kui siis liigutab pead korraks...ja nüüd on ta ka hakanud järjest kõhnemaks jääma, seljalt on konte tunda kui katsud, kuigi varem oli ta paksuke..Ma lihtsalt ei suuda vaadata pealt, aga ma ei oska ka enam midagi teha..miks ta ei söö?! Kuidas panna ta sööma? Kui ta juba nädala on vastu pidanud, siis ta võitleb lõpuni..olen selles kindel. Mul oleks väga raske temast loobuda. Ta on 4 aastane.
Vastuste eest ette tänades
Notsiku perenaine
Pöördun siia murega, kuna lihtsalt ise ei oska enam midagi ette võtta ja ei suuda pealt vaadata, kuidas minu pereliige, kellest ma väga hoolin, niimoodi aina nõrgemaks ja nõrgemaks jääb...
Meie merisiga (Notsik) on alati olnud väga elurõõmus ja rõõmsameelne. Ennem, alati kui trepist ülest tulid kuulsid juba ta ruigamist, mis lausa nõudis, et sul oleks porgand või mõni muu söögipala kaasas. (ta elab teisel korrusel) Ta sõi alati rõõmuga, see oligi peamine tegevus tal. Ta käis tihti majast väljas ja jooksis puuris ringi. Ta oli päris pontsakas, ümar.
Umbes pool aastat tagasi avastime et tal on ühelt küljelt karv maas. Mitte päris terve külg, aga mingi ala sealt. (Ta on emane) Tal olid ka tissid kroobatanud või noh ei olnud päris tavalised, nii et oli aru saada, midagi on lahti. Niisiis läksime arsti juurde ja tal avastati emakas tsüst. Arst ütles, et kui teda mitte kõhust pigistada, siis see ei tohiks lõhkeda ja midagi hullu ei juhtu. Kuna ta oli ise nii elurõõmus, siis me arvasime, et las ta elab oma elukest rahulikult edasi.
Kõik oli suurepärane kuni eelmise esmaspäevani, mil me avastasime, et ta ei tule enam oma majast välja toitu nõudma, kui tema puuri juurde lähed. Ta ei söö ega joo. Ta lihtsalt istub majas. Panime talle toidulauaks ette kõike paremat, aga ei midagi. Ka ühtegi junni polnud, seega ta tõesti ei olnud midagi söönud. Vahepeal märkasime, et ta ikkagi tuli korraks majast välja ja tuhnis heinas, kuid ikkagi ei söönud, ta ka mälus värsket jääsalatit aga sülitas välja..siis avastasime, et tal on lõua all mädapunn, arvasime, et äkki on asi sellega seotud (mingi hambapõletik vmidagi), arst tegi tuimestuse ja uuris hambaid aga ei midagi, täiesti korras. Tehti ka röntgen ja kaa tsüst polnud lõhkenud. Aga milles siis asi? Tal oli ainult kõht gaasi täis olnud, seda oli näha. Talle süstiti valuvaigistit, et äkki sp ei söö, et see mädapunn on valus, aga ka nüüd ei hakanud ta sööma..ostsime apteegist eraldi närilistele mõeldud pulbri, millest veega kokku segades pidi saama toit, mida me süstla kaudu talle nüüd midu päeva ise suhu oleme lasnud. Aga siiani mitte ühte junni kah?! Tundub nagu tal seedetegevus ei töötaks...see on nüüdseks kestnud täpselt nädal..Paar päeva tagasi käis ta kasvõi kord päevas heinas tuhnimas, kuid nüüd ta lihtsalt istub majas ja ei tee ühtki häält, lihtsalt istub paigal, liikumatult, kui siis liigutab pead korraks...ja nüüd on ta ka hakanud järjest kõhnemaks jääma, seljalt on konte tunda kui katsud, kuigi varem oli ta paksuke..Ma lihtsalt ei suuda vaadata pealt, aga ma ei oska ka enam midagi teha..miks ta ei söö?! Kuidas panna ta sööma? Kui ta juba nädala on vastu pidanud, siis ta võitleb lõpuni..olen selles kindel. Mul oleks väga raske temast loobuda. Ta on 4 aastane.
Vastuste eest ette tänades
Notsiku perenaine