Postitatud: 11. juuni 2012, 14:11
Tsiteerisin ühest teisest teemast.
Olen vahest lugenud ka välismaised foorumeid. Põhiargument, miks munavalgeid sööta ei taheta ongi see, et võib tekkida biotiini puudus. Samas siiski arvatakse, et munavalge on ohutu, kui antakse muna tervikuna (kollane sisaldab biotiini rohkem; andes terve muna on asi tasakaalus) ning ka ülejäänud söötmine on kenasti tasakaalustatud.
Koolist on nagu meelde jäänud, et vutimunas on munakollase suhteline osakaal veidi suurem võrreldes kanamunaga. Minu loogika ütleb, et äkki siis on vutimuna nö. paremini tasakaalus - väiksem munavalge osakaal = väiksem võimalus biotiini puuduseks?
Kui nüüd väga mööda läks, siis targemad äkki parandavad
Diana kirjutas:Toores kana- ja vutimuna sisaldab avidiini (munavalges rohkem, kollases vähem). Avidiin on antivitamiin, mis seob biotiini, moodustades avidiin-biotiin kompleksi, mida organism pole võimeline omastama. Seega munavalge tarvitamine võib põhjustada biotiini puudust, KUID see juhtub vaid siis, kui organismis on avidiini liiga palju, ehk teisisõnu sööb tuhkur neid mune väga tihti.
Olen vahest lugenud ka välismaised foorumeid. Põhiargument, miks munavalgeid sööta ei taheta ongi see, et võib tekkida biotiini puudus. Samas siiski arvatakse, et munavalge on ohutu, kui antakse muna tervikuna (kollane sisaldab biotiini rohkem; andes terve muna on asi tasakaalus) ning ka ülejäänud söötmine on kenasti tasakaalustatud.
Koolist on nagu meelde jäänud, et vutimunas on munakollase suhteline osakaal veidi suurem võrreldes kanamunaga. Minu loogika ütleb, et äkki siis on vutimuna nö. paremini tasakaalus - väiksem munavalge osakaal = väiksem võimalus biotiini puuduseks?
Kui nüüd väga mööda läks, siis targemad äkki parandavad