Postitatud: 14. juuni 2009, 18:09
Aegade jooksul on olnud minu plikadel väga palju erinevaid kiikesid.
Lemmikuteks on siiski saanud ja jäänud fliisist valmistatud kiiged, mis on pehmed ja soojad. Kiiged teen alati kahekihilised, et rottidel oleks võimalus sinna kahe kihi vahele tuttu pugeda. Pisikesed tihtipeale omal käel ei õpigi sinna pugemist ära, kuid teiste eeskujul saab see kähku selgeks. Praegusele seltskonnale meeldivad sellised suured lotakad kiiged, kuhu mahub kolmekesi sisse ja jääb veel ruumi üle ka.
Mis veel tüdrukutele omal ajal meeldis oli see, kui tegin neile kiige sellisest pisikesest karvasest laste-seljakotist. See sõna otseses mõttes magati ribadeks (närida seda eriti ei raatsitud, pärast seda, kui välja vaatamise aknad olid paika seatud).
Kinnitamiseks kasutan ma 50 mm kirjaklambreid, mis ma pärast kasutamist minema viskan. Väiksemas nn. tutvustamise puuris, seon ma kiiged enamasti riideribadega võrede külge, kuna seal võtaks kirjaklamber lihtsalt liiga suure osa kiigest ära ning seda jääks ainult pisike laiguke.
Lemmikuteks on siiski saanud ja jäänud fliisist valmistatud kiiged, mis on pehmed ja soojad. Kiiged teen alati kahekihilised, et rottidel oleks võimalus sinna kahe kihi vahele tuttu pugeda. Pisikesed tihtipeale omal käel ei õpigi sinna pugemist ära, kuid teiste eeskujul saab see kähku selgeks. Praegusele seltskonnale meeldivad sellised suured lotakad kiiged, kuhu mahub kolmekesi sisse ja jääb veel ruumi üle ka.
Mis veel tüdrukutele omal ajal meeldis oli see, kui tegin neile kiige sellisest pisikesest karvasest laste-seljakotist. See sõna otseses mõttes magati ribadeks (närida seda eriti ei raatsitud, pärast seda, kui välja vaatamise aknad olid paika seatud).
Kinnitamiseks kasutan ma 50 mm kirjaklambreid, mis ma pärast kasutamist minema viskan. Väiksemas nn. tutvustamise puuris, seon ma kiiged enamasti riideribadega võrede külge, kuna seal võtaks kirjaklamber lihtsalt liiga suure osa kiigest ära ning seda jääks ainult pisike laiguke.