Postitatud: 07. aprill 2005, 10:39
.Ma enam ei mäletagi millal see oli, kuskil pool nädalat tagasi vist. Igatahes... võtsin Poisu välja, silitasin ja andsin musi nagu tavaliselt 
. Siis Poisu võttis kahe hambaga minu parema käe nimetis-sõrmest kinni ja vajutas hambad sisse. Kui ta kuskil 2 seki pärast lahti lasi, krahmast ta kohe sealt kõrvalt kinni. Hammustus kestis kuskil 7 sekundit. Minu jaoks oli see ilmatuma pikk aeg. Kui ta lõpuks mind lahti löasi/sakutasin kah veidi), siis võttis ta tugevalt vasake käe nimetis-sõrmest kinni. Lõpuks lükkasin ta lihtsalt puuri. Hakkasin nutma (kuivõrd mmitte valust aga...ma ei tea miks...närvihaige olen vist 
). Verd tuli ikka päris kõvasti. Alguses läksin kööki ja otsisin plaastreid. Pesin käed ära. Aga käed kohe jälle..khmm..verised..pesin ruttu uuesti ära ja plaasterdasin ära. Nutsin veel umbes 15 minti... ma ei tea miks 
, halb oli igatahes olla ja jalad värisesid. Oleksin muidu selle juhtumi ära unustanud, kuid eile kui panin neile süüa, siis Poisu hüppas minu käe külge kinni. Õnneks ei kestnud see amps sekunditki - ta lihtsalt ei jaksanud enam rippuda.
Ma teen oma liivakatel saba järgi vahet - Poisul on see veidi kõver. Igatahes puuris ei saa saba sirgelt hästi vaadata, ja ma ei julge enam täiesti sõbralikku Kutti ka enam kätte võtta - esiteks äkki on see Poisu, teiseks - Poisu on ju ka puuris....... Ma ei tea mida teha, ja ma tunnen, et mul oleks nagu tapja-hiir kodus.
. Siis Poisu võttis kahe hambaga minu parema käe nimetis-sõrmest kinni ja vajutas hambad sisse. Kui ta kuskil 2 seki pärast lahti lasi, krahmast ta kohe sealt kõrvalt kinni. Hammustus kestis kuskil 7 sekundit. Minu jaoks oli see ilmatuma pikk aeg. Kui ta lõpuks mind lahti löasi/sakutasin kah veidi), siis võttis ta tugevalt vasake käe nimetis-sõrmest kinni. Lõpuks lükkasin ta lihtsalt puuri. Hakkasin nutma (kuivõrd mmitte valust aga...ma ei tea miks...närvihaige olen vist ). Verd tuli ikka päris kõvasti. Alguses läksin kööki ja otsisin plaastreid. Pesin käed ära. Aga käed kohe jälle..khmm..verised..pesin ruttu uuesti ära ja plaasterdasin ära. Nutsin veel umbes 15 minti... ma ei tea miks , halb oli igatahes olla ja jalad värisesid. Oleksin muidu selle juhtumi ära unustanud, kuid eile kui panin neile süüa, siis Poisu hüppas minu käe külge kinni. Õnneks ei kestnud see amps sekunditki - ta lihtsalt ei jaksanud enam rippuda.Ma teen oma liivakatel saba järgi vahet - Poisul on see veidi kõver. Igatahes puuris ei saa saba sirgelt hästi vaadata, ja ma ei julge enam täiesti sõbralikku Kutti ka enam kätte võtta - esiteks äkki on see Poisu, teiseks - Poisu on ju ka puuris....... Ma ei tea mida teha, ja ma tunnen, et mul oleks nagu tapja-hiir kodus.