Postitatud: 09. detsember 2009, 11:50
Paar päeva olen näinud oma emaorava nina pesakasti augu servast. Enamuse ajast istub pesas. Veel nädal tagasi oli ta kogu aeg pesast väljas. Kui läksin toitu panema, siis rippus ta kannatamatult nelja jalaga puuri võre küljes ja haukas suuga puuri võre vahelt. Käitus nagu oleks terve sajandi näjas olnud. Kui toidunõu koos seemnetega puuri panin, kiskus ta seda esikäppadega agaralt enda poole enne, kui jõudsin nõu paika sättida. Tõmbas nagu tolmuimeja ühe jutiga kõik seemned põske, ilma nina kausist tõstmata. Viis kõik pessa ja tuli kohe kiiresti uue laadungi järele. Nüüd pole toidule tormijooksu enam teinud. Panen õhtul hilja toidu valmis ja hommikuks on alles vaid prügi (seemned, kestad). Emaorav on vist oma talvevarud kokku saanud ja selle otsas ta nüüd pesas lebotabki. Pole teda häirinud ka. Isaorav tundub endine - ei varu suurt midagi ja lippab mööda puuri seinu ringiratast. Juba kl 17 ajal on ta unine, tiksub unise näoga pesa katusel ja siis, vups, pessa. Enne hommikut enam näha ei ole.