Postitatud: 23. november 2009, 17:16
Kas vöödikud on ka talvel kurjad olnud, või juhtub seda ainult enne talve nö talveks valmistumise ajal?
Edit 27.11: Täna sain emaorava käest kaks korda pureda. Puuri korrastades olen väikse harjaga puuris ta tähelepanu kõrvale juhtinud. Seni kuni ta harjaga arveid klaarib, saan ma terve nahaga pissinurgad paika tagasi panna. Emaorav on nii kõva territooriumi kaitsja, et tuleb mulle jooksuga kallale, kui puuri ust avan. Täna tahstin kindlaks teha tema sugu, pole sellest enne täpselt aru saanud. Meelitasin ta pähkliga pappkarpi, siis kui ta sees oli, panin käe augu ette ja tõstsin pappkarbi näriliste kandepuuri kohale, orav lipsas sinna sisse. Lasin tal seal rahulikult pähklit närida (kusjuures ta ei tundnud end üldse häirituna) ja siis panin nahkkinda kätte ja võtsin ta sealt kinni. Siis kui käe kandepuuri panin, ta ei hammustanud, võisin teda trügida, ta trügis vastu. Aga kui kinni võtsin, siis hammustas läbi nahkkinda näpu verele. Teist korda hammustas siis, kui pihus selili oli ja ta sabaalust uurisin.
Maksis ebamugavuse eest kätte. Pärast, kui ta suures puuris tagasi oli, siis pidime jälle maid jagama - tema ründas ja mina blokeerisin seda väikese harjaga, kuni ta kraaklemisest ära tüdines. Peabki vist iga päev käima temaga maadevõitlust pidamas, et ta minu askeldamist aktsepteerima hakkaks. Proovisin näpu vahelt pähklit anda, et ehk ei ründa. Kus sa sellega - ikka enne nahkkindale kikudega augud sisse, siis alles jooksuga mahakukkunud pähkli järele. Pärast tudusid isaoravaga kahekesi ühes pesas
Kui ta suurde puuri tagasi sai, siis isaorav nuuskis teda igalt poolt, nagu oleks uus kaaslane tulnud.
Kas kellegi orav veel selline kraakleja on olnud? Kuidas hakkama olete saanud ja kui kaua selline käitumine on kestnud?
Edit 27.11: Täna sain emaorava käest kaks korda pureda. Puuri korrastades olen väikse harjaga puuris ta tähelepanu kõrvale juhtinud. Seni kuni ta harjaga arveid klaarib, saan ma terve nahaga pissinurgad paika tagasi panna. Emaorav on nii kõva territooriumi kaitsja, et tuleb mulle jooksuga kallale, kui puuri ust avan. Täna tahstin kindlaks teha tema sugu, pole sellest enne täpselt aru saanud. Meelitasin ta pähkliga pappkarpi, siis kui ta sees oli, panin käe augu ette ja tõstsin pappkarbi näriliste kandepuuri kohale, orav lipsas sinna sisse. Lasin tal seal rahulikult pähklit närida (kusjuures ta ei tundnud end üldse häirituna) ja siis panin nahkkinda kätte ja võtsin ta sealt kinni. Siis kui käe kandepuuri panin, ta ei hammustanud, võisin teda trügida, ta trügis vastu. Aga kui kinni võtsin, siis hammustas läbi nahkkinda näpu verele. Teist korda hammustas siis, kui pihus selili oli ja ta sabaalust uurisin.
Maksis ebamugavuse eest kätte. Pärast, kui ta suures puuris tagasi oli, siis pidime jälle maid jagama - tema ründas ja mina blokeerisin seda väikese harjaga, kuni ta kraaklemisest ära tüdines. Peabki vist iga päev käima temaga maadevõitlust pidamas, et ta minu askeldamist aktsepteerima hakkaks. Proovisin näpu vahelt pähklit anda, et ehk ei ründa. Kus sa sellega - ikka enne nahkkindale kikudega augud sisse, siis alles jooksuga mahakukkunud pähkli järele. Pärast tudusid isaoravaga kahekesi ühes pesas
Kui ta suurde puuri tagasi sai, siis isaorav nuuskis teda igalt poolt, nagu oleks uus kaaslane tulnud.Kas kellegi orav veel selline kraakleja on olnud? Kuidas hakkama olete saanud ja kui kaua selline käitumine on kestnud?